Poliitiline kommunikatsioon
Valimised tulevad täpsemini kui sõiduplaani järgi liikuvad lennukid. Valimisi ei väära miski. Seepärast seostub poliitiline kommunikatsioon sageli just valimistega. Kuigi valdkond on oluliselt laiem.
Aegade jooksul on kandidaadi imago, kandidaadi lugu juhitud erinevalt. Nii olid ajaloos tugevad kandidaadi (meeskonna) poolt juhitud imagod, Ronald Reagan taotles oma kommunikatsiooni ja käitumisega optimistliku imago teket. Tänaseks ei pea ükski kampaaniameister seda vana, kandidaadi poolt juhitud mudelit efektiivseks.
Valija juhitud imago mudel eeldab, et valijad omistavad kandidaadile mingid omadused, mis loovad tema imago. Imago loojad on siin sihtgrupid, kes oma kogemuse põhjal kuvandi loovad.
Kaasaegne praktika panustab interaktsioonile kandidaadi ja valija vahel, imago loovad valijad kandidaadi kommunikatsiooni mõjul. Kui valija on leidnud endale sobiva kandidaadi, siis hakkab ta kommunikatsioonist eristama just neid sõnumeid, mis toetavad tema otsust. Valijad ei pruugi teada kandidaadi seisukohti neile olulistes küsimustes, kuid nad eeldavad, et need on sarnased nende endi omaga. Informatsioon, mida valijad kasutavad imagote loomiseks, on mõjutatud valijate igapäevaelust. Erakond on oluline pigem sotsiaalse identiteedi mõttes. Kandidaadi erakond toimib filtrina, mis mõjutab sõnumite vastuvõtmist ja tajumist. Erakondade osatähtsus valimiskäitumises väheneb, olulisemaks muutub persooni imago. Ka kampaaniad muutuvad üha enam persoonikeskseks. Kandidaadi personaalne imago on olulisem kui probleemid. Kui kandidaadi imago on tekkinud, on see suhteliselt püsiv.
