Aune Pasti ajaveeb RSS

Facebook ja Twitter

Grupitöös uurisin koos kompanjonidega Indrek Tarandi digitaalset identiteeti ja jõudsin järeldusele, et sotsmeedia omab tänapäeval väga suurt rolli. Nimelt leian, et iga vähegi tuntud inimene peaks kindlasti omama nii Facebooki kui Twitterit. Avalikkusele tuntud inimene saab nende portaalide kaudu otse suhelda inimestega kes tema tegemistest teada saavad meedia (ajakirjandus ja televisoon) kaudu. Sotsmeedia portaalides peaksid nad olema väga aktiivsed ning oma kontosid pidevalt uuendama (säutsuma twitteris ja ka facebookis oma tegemisest kirjutama). Nii näevad tavainimesed, et ka tuntud inimesed kasutavad nendega samu kanaleid ning seeläbi muutuvad rahvale lähedasemateks.

Väga tore on lugeda, mida teevad kuulsused ning mis on nende harrastused ja hobid. Ja muidugi plusspunkte saavad need, kes on alati abivalmis. Näiteks Indrek Tarand, kes meie sõbrakutsele Facebookis vastas ning lubas enda digitaalset identiteeti uurida.

Uus ajastu on alanud ning kasu lõikavad need, kes oskavad sotsmeedia kanalid enda jaoks tööle panna. Jällegi toon näiteks Indrek Tarandi, kes tänu oma säutsudele ning kodulehele suutis europarlamendi valimistel seljatada kõik vastased.

Priit Raamat.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Indrek tarand, iAvatar, twitter, uus meedia, facebook

Monoteatri ning Jan Uuspõllu identiteet ja kommunikatsioon

Meie töö eesmärgiks oli analüüsida suhtekorralduslikust vaatepunktist mõne organisatsiooni või avaliku elu tegelase digitaalset identiteeti. Meie töögrupp analüüsis Monoteatri ja Jan Uuspõllu identiteeti ja kuvandit. Kuigi alguses oli plaan uurida Jan Uuspõldu, siis sai meile varsti selgeks et Jan Uuspõldu on väga raske Monoteatrist eraldi analüüsida. Monoteater on Eestis võrdlemisi uus nähtus ja väga tihedalt seotud Jan Uuspõlluga.                                             

Meie töögrupi liikmetele tundub, et Monoteater on tunnustatud ja vaatamata lühikesele eksisteerimisajale populaarne. Meie töögrupi liikmed on kõik käinud Monoteatri etendusi vaatamas ning seetõttu tekkiski huvi uurida Jan Uuspõllu ja Monoteatri identiteeti ning kuvandit suhtekorralduse kodutöö raames.

Ajaliselt keskendusime peamiselt käesolevale hetkele, aga vähesel määral teeme võrdlusi ka varasemate aegade sündmustega. Oma töös kasutasime materjale, millega oli võimalik tutvuda interneti teel. Leidsime Õhtulehe, Postimehe, Kroonika, Võrumaa Teataja, You Tube’i, Orkut’i, Facebook’i ja Twitter’i kajastusi.

Jan Uuspõllu lugu meedias on olnud pikk ja käänuline. Ta püüab hoida enda isikliku ja näitleja ning omakorda Monoteatri näidisisiku identiteedid eraldi, aga need on põimunud ajakirjanduse ja kuulujuttude abiga kiiresti ja tihedasti.

Jan Uuspõld on kindlasti kunstiinimene. Kuna ta ei ole esiletükkiv ja bravuurne, pigem inimene oma heade külgede ja vigadega, nagu me kõik, on meedia tema tajutavat kujundit usinasti luua saanud. Siiski on tema lühikestest sõnavõttudest hea tahtmise korral võimalik lugeda inimese väärtuste ja hoiakute kohta. Ta on jäänud meediale ausaks vestluspartneriks ning see on ilmselt tema värvika edu võti.

Monoteater on Eestis uuem nähtus kui Jan Uuspõld, kui viimast nähtuseks tohib nimetada. Teatri eelis on see, et tegemist on organisatsiooniga, olgugi selle esindajaid esialgu või jäädavalt vähe ning esinejatel varasem identiteet ja kuvand meedias loodud, saab organisatsioon kasutada paremini ja mõjukamalt kommunikatsiooni oma identiteedi loomisel. Organisatsioon saab olla oma esindajatest vähem inimlike eksimuste küüsis.

1 kommentaari | Jaga:

Sildid: Jan Uuspõld, Monoteater, facebook, twitter, Võrumaa Teataja, Postimees, iAvatar

Organisatsiooni iAvatari loomise ohud.

iAvatar suurima ohuna näen ma seda, et suhtekorraldajani, kes seda loob, ei jõua kogu vajaminev informatsioon, et luua kvaliteetset ja ühtset kuvandit. Kuigi ideaalis tegutseb suhtekorraldaja juhtimistasandil, siis paljudes avaliku sektori firmades on kommunikatsioonijuhtimine jäänud tugistruktuuriks. Samuti erasektor, kes ostab teenust sisse, ei pruugi anda suhtekorraldaja kätte juba olemasolevaid kanaleid, mille kallal on natuke töötatud.

Näide selle kohta on, et kui ma tegin mõnda aega tagasi Internetis reklaamikampaaniat, ei saanud ma kasutada Twitterit ega Facebooki, kuna firma keeldus mulle nende üle kampaania ajaks kontrolli andmast. Muidugi võib siin tegu olla ka minu kui algaja väheste kogemustega ja sihikindlusega.

See näide sobib siia seetõttu, et iAvatari tähtsaim osa on sotsiaalne meedia. Ei tohi tekkida olukorda, et firma koduleht ütleb üht, ajaveeb teist ja Twitter hoopis midagi kolmandat.

Teine asi, mida klient peab mõistma, on, et iAvatar ei ole asi, mille sa ostad ja seejärel on see olemas. iAvatar peab olema pidevalt arenev, pidevalt jälgitav. Samuti peab see andma organisatsiooni kohta infot kiiremini, kui meedia. Kui uudise tsükkel on internetis 15 minutit, siis peab iAvatari kaudu uudis jõudma sihtgruppini 10 minutiga. Nii muutub iAvatar usaldusväärseks meediumiks, mida (kõige tähtsam) kontrollib organisatsioon ise.

Kõike seda arvesse võttes leian, et iAvatari loomine ja hoidmine on nii suur töö, et võib vajada tulevikus lausa eraldi inimest, kes ainult selle valdkonnaga tegeleb. Selle töö andmine näiteks olemasolevale kommunikatsioonijuhile võib viia selleni, et iAvatar pole piisavalt „elav“ või kannatavad teised kommunikatsioonijuhi tööülesanded. 

Alexander Maasik,

http://alexander.amfilms.eu

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldaja, suhtekorraldus, kommunikatsioonjuhtimine, twitter, facebook, iAvatar

Tartu suhtekorralduse analüüs

Tartu Ülikooli suhtekorralduse kursuse kodutöö raames tegime analüüsi Tartu linna suhtekorraldusele, arvestades linna imagot ja suurt tähelepanu pöörasime just sotsiaalmeediale.

Analüüs valmis rühmatööna: Ago Press, Aet Rebane ja Kärt Rebane.

Töödega saab tutvuda linkide kaudu Scribd keskkonnas: Analüüsi dokument ja esitlus vastavalt dokumendile

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: tartu, suhtekorraldus, sotsiaalmeedia, facebook, twitter, tartu ülikool, ago press, aet, rebane, kärt rebane