Aune Pasti ajaveeb RSS

Suhtekorralduse eetika

Suhtekorralduse kohta levib hulgaliselt naljakaid eelarvamusi. Et suhtekorraldajad üritavad ajakirjanikke ära moosida. Soomes kutsuti aastakümneid tagasi suhtekorraldajaid isegi dzinn-toonik brigaadiks. Mäletate, helesinised purgid, mis meil vabaduse saabudes teeveeri ääristama hakkasid? Eestis tean õhte juhtu, kui ajakirjanik väitis, et teda üritatakse pudeli punase veiniga ära osta. Tõtt öelda on neid pudeleid kindlasti rohkemgi, mida erinevad organisatsioonid jõulude paiku laiali kannavad. Paranoiliseks ei tasuks minna, jõuluvana ei ürita kedagi ära osta. Eestis ei ole ajakirjaniku äraostmine teema. Paljud  suhtekorraldajad ja ajakirjanikud n õppinud samas auditooriumis, tuntakse vastastikku ametite eetikakoodekseid, jagatakse ühiseid eetilisi väärtusi. Eestis rõhub suhtekorraldaja heale loole ja originaalsele infole, üritab olla kostööpartner.

Teine naljakas valearvamus on, et osad suhtekorraldajad on kandilised kuubikud ümmarguses augus ehk mujale sobimatu tüüp hakkab suhtekorraldajaks. EPRA seltskonnast eemalduvad juhuslikud õnnekütid kiiresti, sest regulaarselt kogunev ja erialast kõnelev seltskonnas ei saa silma paista, kui professionaalseid termineid ei tunne, eetikakodoeksit pole lugenud ja suhtekorralduse asemel pakud leivaisale või kliendile mingit sebimist, millel pole suhtekorraldusega midagi ühist.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: EPRA, suhtekorraldus, eetika

Quo vadis, sõber? Ah Sa oled veel seal…

Njah, järjekordne pilk EPRA eetikakoodeksile lõppes sarnase tundmusega, nagu viimane kord, aasta oli siis vist 2007. Ei tahaks öelda, et midagi pole muutunud. Sest on ju. Isegi IPRA on tulnud vahepeal välja Brüssel koodeksiga, mis räägib juba väärtustest ning arengust. Räägib laiemast professiooni arendamisest ja ühiskonna huvidest, meie kõigi heaolust. Näib, et ta tahab edasi minna. Läkski juba.

Nii nagu Eesti ühiskonnale tervikuna pole antud neid arenenud ELi riikide aastaid oma arengut planeerida, settida rahulikult ning teha siis pikalt-laialt kaalutud valikute vahel see õige otsus, nii pole seda ka Eesti suhtekorraldusel. Tegijad on sellest aru saanud, liitutud on paljuski rahvusvaheliste organisatsioonidega, vaadatud oma väärtusi võrdluses nende omadega ning aru saadud, et oleme õigel teel olnud ja põrutame aga edasi. Tiivustatuna oma hästi tehtudEuroopa, miks mitte maailmatasemel lahendustest. 

Kui sinna kõrvale panna meie eetikakoodeks, siis tundub kuidagi imelik seda vaadata; sina ei tohi, ja liige ei levita...Vahest ehk see ongi arengu näitajagi, et  täna tundub iseenesest mõistetav see, mis 1997 kirja pandi igati vajaliku märgi mahapanemseks. Ongi ju hästi. Ainult et annaks tollele koodeksile nüüd väärilise koha ajaloo riiulis, et seda siis teinekord jälle kätte võtta, et perspektiivitunnet kätte saada. Mis on kolmanda aastatuhande teise kümnendi lävel Eesti suhtekorraldaja eetilised jala maha panemise kohad, millest ei tagane ja kust oleks hea edasi hüpata.  Quo Vadis, EPRA koodeks?

1 kommentaari | Jaga:

Sildid: EPRA, IPRA, eetika, suhtekorraldus

Eesti suhtekorraldajad on suureks kasvanud?

Teabelevi regulatsioon ja eetika aine kodutööna võrdlesime koos Sirje Niitepõllu ja Hedli Mangusega Eesti Suhtekorraldajate Liidu (EPRA) ja välismaise suhtekorraldajaid ühendava Global Alliance (GA) eetikakoodeksit. Juba kiirel vaatlusel selgus, et Eesti koodeksil on veel küllaltki palju arenguruumi ja vajaks tingimata kaasajastamist.

Kuna suhtekorraldus eeldab pidevat ühiskonnas levivate trendide ja muutuste jälgimist ja järgimist, siis tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et aja jooksul muutuvad situatsioonid, milles tuleb langetada eetilisi otsuseid. Need uued situatsioonid peaksid kajastuma ka eetikakoodeksites. EPRA eetikakoodeks on aga oma loomise hetkest ühele kohale tammuma jäänud.

Näiteks, kui GA koodeksi eesmärgiks on parandada kogu kommunikatsiooni eriala ja ühiskoda tervikuna, säilitada ja luua sealseid häid väärtusi, harida iseennast ja õpetada ka teisi üleüldiselt eetiliselt käituma, siis EPRA koodeks keskendub rohkem tagajärgedele – kui sa ei käitu nende normide järgi, siis vahele jäädes langeb sinu isiklik reputatsioon, sinu ettevõtte reputatsioon ja kasum. Võrreldes GA-ga on EPRA koodeksi sisu pigem keelav, kui soovitud käitumise juhiseid andev ning samuti käsitleb EPRA ainult väikest osa kommunikatsioonist, mitte ei reguleeri suhtekorraldaja suhteid ühiskonnas tervikuna. EPRA koodeksi taga võib näha selliseid väärtusi nagu professionaalne ausus, lojaalsus kliendile ja organisatsioonile. GA koodeks aga rõhutab üldinimlikke väärtusi, mis on rohkem seotud ühiskonnas laiemalt levinud väärtustega nagu näiteks sõnavabadus, meediavabadus jne.

Kokkuvõtvalt võib EPRA koodeksit lugedes jääda mulje, et meie praegused suhtekorraldajad esindavad just neid negatiivseid väärtusi (st. ainult ettevõtte omanike omi), mille eest ajakirjandus neile ka pidevalt etteheiteid teeb ja süüdistab. Ehk oleks viiname aeg koodeks üle vaadata? Eriti arvestades seda, et meie suhtekorraldajad on vahepeal kogunud palju kogemusi ja eriti palju on ju juurde tulenud ka vastava haridusega professionaale.

Teemaväline kõrvalmärkus:

Teen selle postituse Istanbulist, kuna minu AirBalticu lend jäeti ära ja lükati järgmisesse päeva. Tahtsin lihtsalt mainida, et inimeste rahulolu ja head kommunikatsiooni saaks tahtmise juures tagada ka väga väikeste kulutustega. Tuleb ainult meeles pidada seda sama märksõna: „kommunikatsioon“. Lennujaamas oleks järjekorras seisvatele reisijatele vaja lihtsalt kõigile korraga selgitada, mis lahti ja mis nendega edasi toimuma hakkab, siis ei oleks vaja nende nurina vaigistamiseks neid väga korralikku nelja tärni hotelli saatagi (mitte, et ma nende tärnide üle kuidagi kurdaksin. Ja ausalt öeldes on see mu pahameelt ka kõvasti nüristanud :P ).

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Eesti Suhtekorraldajate Lii, EPRA, Global Alliance, GA, suhtekorraldus, eetika, suhtekorralduse eetika, eetikakoodeks

Suhtekorralduse eetika

Loen magistrikursuse üliõpilaste (ajakirjanike ja kommunikatsioonijuhtide) arutlusi suhtekorralduseetika koodeksite teemadel. Väga valgustav. Võrreldakse EPRA, IPRA, PRSA, GA jt erialaorganisatsioonide eetikakoodekseid ja intervjuudes tegutsevate suhtekorraldajatega selgub eetikakoodeksi tegelik roll.

Loodan, et lähiajal noord kolleegid ise ja kriitiliselt suhtekorralduseetika kohta postitusi teevad.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, suhtekorralduseetika, EPRA, eetikakoodeks

Eetikakoodeksite võrdlus

Ühe kodutöö raames võrdlesime omavahel EPRA ja GA eetikakoodekseid. Järgnevalt toon ära mõned tähelepanekud:

• EPRA koodeks on n-ö keelava loomuga ehk kuidas ei tohiks teha, mitte niivõrd, et kuidas oleks õige. Juba sõnastus on koodeksitel erinev. EPRA omas on levinud "Liige ei tohi ...", GA-s "We will ..."
• GA peab haridust oluliseks aspektiks professionaalses ja eetilises suhtekorralduses, EPRA omas pole haridusest sõnagi
• EPRA koodeks reguleerib eelkõige suhtekorraldaja ja kliendi/tööandja/organisatsiooni vahelisi suhteid. GA puhul on oluline kohustuste tunnistamine laiema ühiskonna ees kui ainult oma kliendid/tööandjad
• EPRA puhul on võrreldes GA omaga kirjas liialt elementaarsed asjad, mis peaks olema suhtekorraldajale iseenesestmõistetavad. GA põhimõtted on üldisemad.
• EPRA koodeks väärtustab eelkõige lojaalsust kliendile ja tööandjale ning professionaalset ausust. GA koodeks rõhutab rohkem üldinimlikke väärtusi ja vabadust.
• GA rõhutab elukestvat professionaalset arendamist, EPRA puhul pole arengu aspekti välja toodud

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorralduseetika, eetiline suhtekorraldus, EPRA, haridus