Aune Pasti ajaveeb RSS

MRG

Meie rühma analüüsimise objektiks oli Tartu Mart Reiniku Gümnaasium.

Analüüsist selgus, kooli nõrgad kohad on digitaalne identiteet kui ka suhtlemine meediaga. Praegu suheldakse meediaga nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Nagu õppeasutusele kohane, näeb ka MRG ennast kui kvaliteetset haridust andvat kooli, kus töötavad kvalifitseeritud ja toredad õpetajad ning kus õpivad tublid ja edasipüüdlikud õpilased. Sellele võikski ka edaspidi mainekujunduses rohkem tähelepanu pöörata, st. rõhutada oma häid külgi ja teha seda julgelt!

3 kommentaari | Jaga:

Sildid: digitaalne identiteet, iAvatarkooli suhtekorraldus

Meelis Atoneni identiteet ja kuvand

Mina uurisin oma suhtekorralduse töös Meelis Atoneni digitaalset identiteeti ja lühidalt ka persoonibrändi aspektist.

Uurimise käigus selgus, et Meelis Atoneni tegevusväli on mitmekesine, ta on aktiivne ja ettevõtlik ühiskonna liige. Samas selgub, et oma digitaalset identiteeti ilmselt Atonen teadlikult kasutanud ei ole. Tema digitaalne identiteet elab internetis (eriti sotsiaalvõrgustikes) üsna tagasihoidlikku elu. Atonen on endast avaldanud interneti vahendusel nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik, kusjuures mulje temast jääb selle vähese põhjal soliidne.

Sama aga ei saa öelda otsingumootoritest väljatulevate meedias avaldatud artiklite kohta, kus Atoneni kajastatakse väga erinevatest vaatenurkadest. Seega on Atoneni lugu meedias palju värvikirevam kui tema digitaalne identiteet seda näitab. Samas on ka ajaleheartiklites Atoneni kohta ilmuv üldpildis soliidne, sisukas, temast jääb mulje kui alati arvamust omavast, lugupeetud, ettevõtlikust ja mõjukast ühiskonnategelasest, kelle arvamust oluliste probleemide kohta küsitakse ja kuulatakse.

Võib öelda, et meedias loodud kuvand Atonenist on põhjalikum kui kuvand iAvataris. iAvataris on vähe materjali, mida võib tema vastu kuritarvitada või mis võiks tema kuvandit kuidagi negatiivselt mõjutada. See võib tuleneda olukorrast, kus meedia vahendusel on Atonen üldiselt kogu aeg pildil eksperdi ja nõuandjana ja iAvataride aktiivne kasutamine pigem killustaks seda staatust.

Tegelikult jääbki selgusetuks, missugusel põhjusel ei ole Atonen iAvatari järjekindlalt kuvandi loomiseks kasutanud. Muidugi võib ju olla, et meedia on juba Atonenist sobiliku loo loonud ja seda justkui ei ole vaja eraldi iAvataris looma hakata. Üldine soovitus aga oleks, et ehk võiks suure hulga ajaleheartiklite kõrval siiski luua ka sotsiaalvõrgustikes endast selgesõnalisema pildi, see aitaks tasakaalustada ajaleheartiklites käsitletavat ja ka näiteks erinevates kommentaariumides tekkivat kuvandit. Siis saaks ise kindlakäelisemalt tekkivat kuvandit juhtida.

Lisaks hindasin Atoneni ka kui persoonibrändi. Mcnally ja Speak ütlevad oma raamatus „Be Your own brand“, et tugevad brändid on eristuvad (neil on põhimõtted ja kindel seisukoht), relevantsed (see, mille eest nad seisavad on oluline ka kellelegi teisele) ja järjekindlad (inimesed ootavad suhtelt teatavat pidevat sarnast käitumist, järjekindlust). Meelis Atonen kindlasti on eristuv, peaaegu alati on tal kindel seisukoht. Lisaks on ta järjekindel, ta käitub samalaadselt, võitleb talle oluliste põhimõtete eest. Tema järjekindlus väljendub ka temalt avalikkuse poolt pidevalt nõu ja arvamuse küsimises. See tähendab, et tema kui eksperdi suhtes on avalikkusel tekkinud juba teatud ootused. Usun, et Atoneni kohta saab öelda, et ta on ka relevantne, sest tema poolt käsitletud teemad lähevad inimestele korda (kommentaariumide põhjal).

Üldiselt aga sain tööst väga toeka tugisamba käsitletud teooriale: tugev identiteet on aluseks efektiivse kuvandi tekkimisele. Atonen on pädev omal alal, enesekindel, põhimõtete ja seisukohtadega. Tal on olnud järjekindlust nimetatud karakteristikuid arendada ja välja näidata. See on tema kuvandi avalikkuses viinud mitte ainult staatuseni, kus „poliitik ja ettevõtja avaldab arvamust“, vaid staatuseni, kus „mõjukas ühiskonnategelane annab nõu".

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: iAvatar, Meelis Atonen, digitaalne identiteet

A. Le Coq´i iAvatar

Meie rühm analüüsis A. Le Coqi digitaalset identiteeti ja lugu meedias, samuti analüüsisime nende missioonisõnastust „A. Le Coq loob hea tunde“. Siin on lühike ülevaade meie tööst.

 A. Le Coq on koondanud oma digitaalse identiteedi põhiliselt kolmele allikale: Facebooki, koduleheküljele ja Wikipedia artiklile. Joogitootja lehekülg Facebookis oli üks Eesti esimesi suuremaid ja edukamaid lehekülgi (november 2009 seisuga Eesti ettevõtetest populaarsuse pingereas kolmandal kohal). A. Le Coqi lehekülg tutvustab tooteid, kampaaniaid, reklaamib, ning mis kõige olulisem, suhtleb aktiivselt ja igapäevaselt fännidega. Moderaatorid viivad läbi küsitlusi ja teevad reklaami väga sõbraliku ja familiaarse tooniga. Aktiivselt reklaami tagasisides osalevaid fänne premeeritakse ürituste ja tasuta toodetega, et hoida A. Le Coqi identiteedile omast sõbralikkust ja lähedust fännidega.

Kodulehekülgi on A. Le Coqil neli ning need keskenduvad eri sihtrühmadele, teemadele: üldine ettevõtte kodulehekülg www.alecoq.ee, õlusid, õllekokteile ja nende ajalugu tutvustav www.beercolors.com, lastele suunatud interaktiivne www.limonaad.ee ja esinduslikule tootele A. Le Coq Specialile suunatud http://www.alecoq.ee/special/.

Inglisekeelne Wikipedia artikkel loob A. Le Coq´i välisklientide jaoks vana, kogenud ja usaldusväärse ettevõtte loo. Artikli fookus on ettevõtte ajalool, kus kirjeldatakse ettevõtte loojate ja omanike rahvusvahelisi taustasid ning ajaloolisuse rõhutamiseks on kasutatud illustratiivse materjalina vanaaegse tehase pilti.

A. Le Coq’i digitaalne identiteet põhineb familiaarsusel ning personaalsel suhtlusel toote praeguste ning potentsiaalsete klientidega. Identiteedi fookuses on Facebook’i lehekülg, mis koondab endas nii reklaami, tutvustust kui ka tarbijauuringuid. Erinevatele toodetele on loodud lisaks erinevaid lehti, mis ei tööta nii edukalt kui põhileht, mis kahjustab natuke imago professionaalsuse muljet.

A. Le Coqi lugu meedias võib pidada pigem positiivseks. Ettevõttest räägitakse kui õlleturu liidrist, kes lisaks õlle eksportimisele laiendab ka muude jookide eksporti Euroopas. Postimehest võib leida suurel hulgal artikleid turule äsja ilmunud uutest toodetest, mis näitavad A. Le Coq’i kui innovaatilist ning värske lähenemisega ettevõtet, mis pidevalt enda toodangut uuendab. A. Le Coq on meediasse sattunud ka kui suursponsor (eekõige spordi), esimesena meenuvad toetused A. Le Coq Arenale ning Aura Loodusrajale, mis õlletootjel igati positiivse maine on loonud. Märksõnad, mille meedias kirjutatu põhjal antud ettevõttele võiks omistada, on: eestlase lemmikõlu (Premium), tuntud bränd, kõrge kvaliteet, traditsiooniline toodang (Tartu limonaad, Kelluke, nüüd ka Valge Klaar) ning innovaatiline pakend (foolium purgisuul). Ainsa negatiivse kajastusena meenub 2008. aasta kaubamärgivargus.

Soovitusi

Facebookis võiks kõik ettevõttega seonduv olla koondatud ühe lehekülje alla,  mis muudaks A. Le Coq’i fännidele orienteerumise sotsiaalses meedias lihtsamaks ning ettevõtte identiteet ei oleks nii laialivalguv. Wikipedia artiklisse võiks lisada toodete tutvustusi, ülevaateid suurematest ja edukamatest kampaaniatest. Lehe ülaservas asetsev märkus, et artiklile on vaja lisada usaldusväärsed allikad ei tekita asjatundmatus lugejas kuigi suurt usaldusväärsust, selle vea saaksid ettevõtte töötajad kergesti parandada. Kuvand meedias on igati positiivne ning kriitika on suudetud neutraliseerida, kuid et sõnum kõikide klientideni jõuaks, võiks reklaamida enda tooteid ja tegevust rohkemates kanalites (Postimehes on võrreldes teiste Eesti lehtedega uudisnuppe ettevõtte uutest toodetest märksa rohkem). Klientideni aitaksid jõuda ka erinevate A. Le Coq’i auhindade loosimised ning näiteks ülikoolide rebastepäeva toetamine oma toodetega.

9 kommentaari | Jaga:

Sildid: digitaalne identiteet, iAvatar, A.Le Coq, kuvand

Vanemuise teatri digitaalne identiteet

Sai kirjutatud analüüs teemal Vanemuise teatri digitaalne identiteet, mille heaks sisu kinnitavaks näiteks on tänaõhtused online meedia kirjutised Vanemuise teatri teemal.

Analüüsis sai toodud esile, et Vanemuine on konservatiivne teater, kes ei kasuta ülemäära palju sotsmeedia kanaleid, kuna 140 aastase tradtisiooniga teatril on minu hinnangul õigus, mitte kaasa joosta kõikide uute sotsmeedia väljunditega. Kui Vanemuine oleks esindantud kõikides üldpopulaarsetes sotsmeedia kanalites, siis järgneks tänasele teatri väga kainele ja publikust hoolivale otsusele, ülemäära ballast kommentaare. Piisab ka online meedias olevatest. Loomulikult annaks sotsmeedia kanalid võimaluse ka vastu kommenteerida, kuid kui palju antud teemakäsitluse juures üldse tuleb kommentaare jagada.

Mida näitab tänane Vanemuise teatri otsus, võtta repertuaarist maha äsja esietendunud uuslavastus?

See näitab ühelt poolt teatri otsustusvõimekust. See näitab julgust võtta vastu teatri kontekstis väga karme otsuseid. See näitab, et kui teater ei ole lavale jõudnud lavastuse tulemsuega ise rahul, siis teater ei tee kompromissi ning ei peta oma publikut, saamaks iga hinna eest raha.

Suhtekorralduslikust kontekstist väljastas Vanemuine teate:

"Paavo Nõgene, Vanemuise teatri juht: Kui teater on oodanud oma repertuaari head komöödiat ja teater on turundanud seda komöödiana, siis tuleb publik teatrisse sooviga näha komöödiat. Pidime tunnistama, et «Külaline» seda ootust ei täitnud. Ja me ei soovi oma publikut alt vedada.
Teatri nagu üldse kunsti puhul pole võimalik ennustada, kas tulemus on õnnestumine või mitte. Vanemuises on viimastel aastatel lavale jõudnud väga palju häid ja väga häid lavastusi, kuid «Külalise» lavastus osutus kahjuks ebaõnnestumiseks, nagu seda aeg-ajalt kõigis teatrites ette tuleb. Vanemuise teatrile on tema publik väga tähtis. Sellest tuleneb ka meie otsus «Külalist» enam mitte mängida. Oleks kurb, kui teatrisaali tulnud publik peaks pettunult lahkuma."

Selles põhjenduses on toodud välja üks väga oluline point - see otsus on tehtud soovist, mitte petta oma publikult. Intelligente online meedia lugeja, saab sellest aru, kui teatri jõulisest ja ausast otsusest, et teater ei ole rahul tulemsuega ning ei soovi selle näitamisega publiku usaldust kaotada

Vanemuine võib minu hinnangul antud karmi otsusega saada imagoloogiliselt rohkem kasu kui kahju, sest on andnud välja sõnumi, et ei näita laval lavastusi, mille kvaliteediga teater ise rahul ei ole.

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: Vanemuine, mainekujundus, digitaalne identiteet

Katrin Siska iAvatari analüüs

 18.04 postituses rääkis Aune Past aine „Ülevaade suhtekorraldusest“ raames tehtud persooni või organisatsiooni iAvataride analüüsist. Ka meie analüüsisime ühe isiku iAvatari. Selleks isikuks oli Katrin Siska.

Järgnevalt meie töö kokkuvõte ja soovitused Katrin Siskale tulevikuks.

 Meie uurimusest selgus, et ansambli Vanilla Ninja päevil oli Katrin Siskast meedias kujunenud üsna neutraalne ja pigem positiivse tooniga imago. Ta ei toimetanud küll alati ajakirjade esikaantel, kuna polnud bändis solist, vaid klahvpillimängija, kuid üldpilt temast oli kui positiivsest tegelasest, kes oli paljude laste lemmik. Ka siis kui bändi tegemised hakkasid tasapisi soiku jääma ning Siska asus tööle televisiooni et juhtida esmalt noorte- ja seejärel ilusaadet, jäi kuvand meedias temast endiseks. Kõik muutus aga siis kui Siska 2009.aasta suvel vahetult enne valimisi Keskerakonna ridadesse astus. Tiitlid „Vanilla Ninja klahvpillimängija“ ja „väikeste tüdrukute iidol“ asendusid ajakirjanduses hoopis negatiivsemate iseloomustustega nagu „peibutuspart“, „Savisaare järjekordne noor silmarõõm“ ning „Savisaare vihmavarju hoidja“. Pärast erakonda astumist algas tema kiire tõus karjääriredelil, mis antud hetkeks on kõrghariduseta Siska jaoks kulmineerunud Lindakivi keskuse direktori ametipostiga.  Meedias on lahatud tema isiklikke suhteid Edgar Savisaarega ning imestatud, et miks on enamikel avalikel üritustel tema saatjaks Savisaar, mitte tema elukaaslane Kristjan. Avalikkusele jääb pigem mulje, et Siska pole tõusnud nendele kõrgetele positsioonidele mitte oma teadmiste ja oskuste tõttu, vaid olles Savisaare soosik. Kahtlusi õhutab ka fakt, et mitmel korral on Siska ajakirjanduses oma ebapädevusega tähelepanu tõmmanud.

Siinkohal oleks meie soovitused sellised, et Siskal tuleks olla aktiivsem sotsiaalmeedias. Antud hetkel tal sisuliselt enese loodud digitaalset identiteeti polegi. Bändil on olemas küll koduleht, kuid ka seal puudub igasugune blogindus ja fännidega otse suhtlemine ning jääb ka selgusetuks, kes kirjutab uudistesse postitusi. Bändi jaoks tuleks luua bändi liikmete või nende poolt volitatud isiku modereeritud MySpace konto, Facebooki grupp ja Twitteri konto. Samuti alustada blogi pidamisega juba olemasoleval kodulehel, sest koht selle jaoks on olemas.
Mis puudutab Siska poliitilist tegevust, siis ka siin soovitaks me olla tal sotsiaalmeedias aktiivsem, et näidata, et ta on oma valdkonnas kompetentne ja oma palka väärt. Selleks tuleks tal hakata pidama tööalase sisuga blogi, kasutada Twitterit ja miks mitte luua ka ametlikuma sisuga MySpace ja Facebooki konto. Kuna enamasti kajastab Siska tegemisi just Õhtuleht ning kvaliteetväljaannetes on vaid üksikud uudisnupukesed tema kohta, siis võiks ta ise kirjutada mõne artikli nt Postimehe arvamusküljele ja näidata sellega oma tööalast pädevust. Samuti tuleks tal vältida Edgar Savisaare suhtes ülemääraseid viisakusžeste ja jääda daamiks, et mitte jälle meedia kriitikanoolte alla sattuda.  

Liine Jänes, Maarja Raevald, Joanna Ruus-Ruusa, Siret Varblane

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: Vanilla Ninja, iAvatar, identiteet, digitaalne identiteet, mainekujundus