Aune Pasti ajaveeb RSS

Noorte kolleegide suhtekorralduspilt

Kasutan seda blogi ka oma noorte kolleegide ehk õliõpilastega suhtekorralduse olemuse üle arutlemiseks. Siin on kodutöö juhend, mis aitab mõtteid koguda.

Version:1.0 StartHTML:0000000167 EndHTML:0000006776 StartFragment:0000000515 EndFragment:0000006760

Kodutöö juhend

Töö on kahe inimese grupitööna valmiv essee. Mõlemad kirjutajad peavad valima positsiooni - üks kirjutab osa tööst professionaalse suhtekorraldaja vaatevinklist ja teine ebaprofessionaalse tegija seisukohalt.

Essee peab vastama küsimusele:

• Mis vahe on professionaalsel ja ebaprofessionaalsel suhtekorraldusel?

Töö alguses annavad üliõpilased enda sõnastatud suhtekorralduse definitsiooni. Edasi vastavad üliõpilased küsimusele, kas suhtekorraldus peab olema eetiline ja põhjendavad oma vastust. Seejärel tõestatakse oma väidet võrdlusega, st võetakse üks sündmus, kas tegelikust elust, meediast või mõeldakse välja näidissündmus (näited all). Kirjeldatakse professionaalset suhtekorraldust ja manipuleerimist, ebaeetilist suhtekorraldust või propagandat. Kui teil puuduvad andmed, kuidas täpselt tegutseti, kirjutage oma arvamus, kuidas oleks võinud tegutseda professionaalne suhtekorraldaja ja kuidas ebaprofessionaalne. Püüdke vastata järgnevatele küsimustele:

• Kes on antud juhtumi puhul sihtgrupid?

• Mida tehakse kampaania käigus, millised on võtmesõnumid?

• Milliseid kanaleid kasutatakse?

• Milline kasu on professionaalse suhtekorralduse tegevusest probleemi lahendamisel?

• Millist kahju teeb ebaprofessionaalne suhtekorraldus, isegi kui lühiajaliselt saavutatakse võit?

• Kuidas erinevast lähtekohast tehtud töö mõjutab mainet ja imagot?
  

Kui kasutate allikaid, siis olge korrektsed viitamisel.

Töö pikkus maksimaalselt 3 lk.

Töö edastamine www.suhtekorraldus.ee/blog

Teksti loomisel pidage silmas, et tegu on avaliku tekstiruumiga.

Blogipostituse võib teha oma nime all või varjunime all, saates mulle meilile aune@suhtekorraldus.ee sõnumi, kes on pseudonüümi taga.

Töö tähtaeg: 18. veebruar

Näidisjuhtumid:

• Eesti Energia ei korvanud inimestele elektri kõikumise tõttu hävinud kodutehnikat.

• X rikkus head valimistava.

• Vallavanem jäi purjuspäi roolis politseile vahele.

• Lastefond ostis kõnniroboti.

• Ministeerium otsustas nn eliitkoolid muuta elukohajärgseteks koolideks.

• Otsustan korraldada kampaania kodutute koerte varjupaigale 3000€ kogumiseks.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, imago, maine

Algab ainus suhtekorralduse loengutsükkel

Jah, sel aastal loen Tartu ülikoolis ainult 4 tundi suhtekorraldust ja sellest peab piisama 135le tudengile vundamendiks. Nägin kurja vaeva, et mahutada kogu pikk loengusari 4 tundi. Aga pärast mind tulevad ägedad noored kolleegid, see on hea.

Minult küsitakse tihti, mis vahe on suhtekorraldusel ja turundusel. Kui küsija on poiss, on mul vastus varnast võtta. Kujutame, et oled peol, seal on äge tüdruk. teed sõbrale joogi välja ja palud tal minna ja tüdrukule öelda,e t sa oled äge kutt. See on reklaam. Kui lähed ise ja ütled tüdrukule, et oled äge kutt, on see turundus. Kui tüdruk tuleb sinu juurde ja ütleb, hei, sa oled äge kutt, on see suhtekorraldus.Töötab sinu positiivne kuvand.  Suhtekorraldus on kõige pikem, aga kõige tõhusam viis loo loomiseks ehk mainekujunduseks. Sest efektiivne suhtekorraldus tugineb tõele,  suhtekorraldaja on ainuke inimene organisatsioonis, kelle tööülesandeks on jälgida ühiskonna trende ja väärtusi, nõustada tippjuhtkonda ja muuta organisatsiooni käitumine selliseks, et oma eesmärgid saavutatakse avalikkuse poolt aktsepteeritaval viisil. Tee head tööd ja räägi sellest hästi. Aga töö on oluline, mitte head pressiteated. Nii kujuneb positiivne imago.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, imago, turundus, reklaam, imago

Tallinna Konverentsil

Rääkisin Tallinna Konverentsil keskastme juhtidele negatiivse sõnumi edastamisest. Siin pole ühte ja kõigiletoimivat taktikat. Kõigepealt pead iseennast mõistma, milline juht oled, mis on sinu tugevad küljed, mis on sulle suhtlemisel probleemiks. Peab mõtlema ka vestluspartneri peale, mis on tema eesmärk, millised on tema motivaatorid.

Juht paks tundma ka spekulatiivseid veenmisvõtteid, mida võiks kasutada vestluspartner. Nendest spekulatiivsetest meetoditest kirjutan edaspidi eraldi postituse. Samuti on hea teda, milline on juhi enda kuvand töötajate seas.

Kui sul on vastused kolmele küsimusele: mida ma tahan ütelda? Kuidas ma tahan, et vestluspartner ennast tunneks? ja mida ma tahan, et vestluspartner nüüd teeks?, siis tuleb  see negatiivne vestlus ette võtta.

Näita, et ka sinule on see vestlus raske, et sa ei naudi olukorda. Räägi kogu sisu korraga, ära jäta midagi rääkimata, et ehk homme on seda kergem öelda. Pole vaja koera saba jupikaupa maha raiuda. Kuula, õpi. Kui vestlus on läbi, näita, kuidas sa tahad edasi minna. Kui sa tahad vestlskaaslasega ka edaspidi koos töötada, siis jäta talle viisakas taganemistee, et ta peale negatiivset sõnumit saaks endast lugu pidada.  Kui vestlus on lõpetatud, ära hakka sama asja uuesti ja uuesti ketrama või tänitama.

Töötajad on meie kõige olulisemad mainekujundajad.

Esitati ka väga põnev küsimus. Mida arvavad töötajad vahetust ülemusest, kes negatiivset uudist edastades teatab, et see kõik on lolli tippjuhi idee.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Juht, kekastme juht, Tallinna Konverentsid, negatiivne sõnum, kuvand, imago, maine, maiekujundaja

Naistoimetajatega

Kohtusin vahvate inimestega esinedes naistoimetajatele. Kuna saalis olid inimesed, kellest lugu pean ja kellest paljusid tunnen, oli ka vestlus ehk pisut avatum kui tavaliselt. Alustasime neutraalselt, lõpp läks kirglikuks.

Jaakko Lehtonen on nimetanud tänast ühiskonda  imagoühiskonnaks. Me loome lugusid, meile luuakse brände ja meie teadvus tekitab kuvandeid.  Kuvand ehk imago ütleb meile kiiresti, mis miski on. Kuvand ei ole tegelikkuse koopia, vaid sotsiaalne produkt.  Erinevalt tegelikust maailmast ei ole kuvand käegakatsutav. Ega ole käegakatsutavad ka need sotsiaalsed võrgustikud, kus me loome  paljud oma arvamused ja hinanngud.

On seos selle vahel, kes inimene on reaalses elus ja milline on tema iAvatar ehk võrgustiku-mina. Pead olema Mart Juur, et sinu "oijahh"-i peale Facebookis tuleksid kümned kommentaarid.

Kerkis küsimus,  miks paljud spetsialistid ei taha meedias üles astuda, samal ajal blogis või Facebookis avaldavad nad oma arvamusi küll. Põgus tagasivaade oma praktilisele PR tegevusele annab vastuse: inimesed ei taha olla ananüümsete kommentaatorite hamamste vahel. Sageli satuvad sinna ju ka pareliikmed: abikaasa, vanemad või lapsed. Palju turvalisem on mitte viia oma nime meeidasse.  Peeter Marvet on soovitanud toimetustele viise, kuidas kommentaaride probleemi lahendada. Mu meelest on väga lihtne viis edendada väljaande Facebooki lehel foorumit, sealsed osalejad on kõik nime ja näoga, arutlustele on antud võimalus minna sügavamaks kui labane sõimamine. Facebooki foorumiga aga ei paista tegelevat ükski toimetus, vähemalt ei ole ma leidnud ühelgi eestikeelsel väljaandel huvitavat foorumit.

Ma arvan, et meie ajakirjanikud on professionaalsed, nad annavad turule seda, mida turg tahab ja kõik virinad, et ei taha seda kollast, on mõttetud.  Enamik meediast on äri. Kuigi äri saab ajada nii ühiskonnale meelepärasel viisil kui siivutul viisil, on äri ja linnuvaatluse vahe kasum. Me ei õpeta leivapoodnikke, millist leiba müüa, sest kui nad müüvad söödamatut värki, jääb pood tühjaks ja tuleb pankrotihaldur. Ajakirjandust tahaksid kõik õpetada, et ärge kolletage. Asjata. Meediaväljaanded tegutsevad oma kasumi nimel ja kui turg tahab kollast, siis ta seda ka saab. Luksusmeedia ehk mõtlev meedia  aga kolib sotsiaalvõrgustikesse. Toimetajad katsuvad hoida tasakaalu võimaluste ja soovide vahel. Aga kuvandid ütlevad meile kiiresti, mis või kes:  poliitik, tähendab, et on ..., ajakirjanik, tähendab, et on .... suhtekorraldaja, tähendab, et on... Kui ajakirjanikud ja suhtekorraldajad üksteist halvustama hakkavad, kannatab sellest ennekõike avalik infovoog. Kuigi Tiit Hennoste ütles, et pressiteted lähevad prügikasti, sest ajakirjanik valib ise oma allikad, arvan mina siiski, et elu ümberringi on nii huvitav, et väga hea ajakirjanik vajab ka pressiteateid, et neist sõeluda välja info, ise valida, aga mida suurema hulga seast valida, seda parema algallika saab.   Inimesed, kes ajakirjandust informeerivad, ei manipuleeri. Mulle jääb ikka arusamatuks, kuidas suhtekorraldaja, kes kirjutab pressitete näiteks Märt Agu Tartu ülikooli rahvakunstiansamblile loodud koreograafiast, mis paneb rahvatantsijad esmakordselt catwalkile rahvariiete lugu  tansima ja saadab selle vaid neile ajakirjanikele, kes kirjutavad kultuurist, on manipulaator. Samavõrd on manipulaator bussipeatuse elektrooniline teadetetahvel sõidugraafikuga.Kuigi mulle Tiidu seisukoht ei meeldi, meeldib mulle olukord, et on võimalikud erinevad arvamused.

Ometi jäi laupäevasest esineisest tunne, et ehk peakski sallivuskampaaniaid rohkem olema:). Mina tajusin esimest korda 20 aasta jooksul halvustavat suhtumist suhtekorraldajasse. Mitte dialoogi, vaid monoloogi, mis teb, kuidas asjad on. Aga eks aeg oli dialoogks ka napp. Tiit soovitas: loe minu õpikut. See ongi mnipulerriva ajakirjanduse ja professionaalse suhtekorralduse vahe. Manipuleeriv ajakirjanik ptleb: loe, mida mina olen kirjutanud. Professionaalne st eetiline suhtekorraldaja  kuulab ja vastab, loob ja hoiab ülal dialoogi. Sest suhtekorraldus ongi kahepoolne kommunikatsioon.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: imago, kuvand, suhtekorraldus, naistoimetajad

Digitaalne identiteet WAF Laulu- ja tantsukooli suhtekorraldusliku vahendina

Minu analüüs juurdles WAF Laulu- ja tantsukooli digitaalse identiteedi valmimist ning imagoks ümber kujunemist.

WAF laulu- ja tantsukooli lauluosakonna avalik tuntus ja identiteet on välja kujunenud tänu  Gospel koori osalusele saates „Laululahing“. Identiteet seisneb uudsuses ja värskuses. Digitaalselt seda fakti vaid kinnitatakse ning tutvustatakse läbi erinevate portaalide kajastuste arvamusrubriikides ning artiklites. WAF Valge Gospeli koor on end avalikult tõestada suutnud ja seda hinnatakse, kuigi leidub ka tradistioonilise koorilaulu austajaid, kes WAFi omapära ei mõista. Kooli iAvatar on veel välja kujunemas. Hetkel on koostatud kodulehekülg, kus on informatsioon suunatud eelkõige õpilastele ja juhendajatele endile, kuid mitte laiemale avalikkusele ning sotsiaalse meedia võrgustikes on väga spetsiifilistest teemadest lähtuvad tutvustuslehed – näiteks facebookis Valge Gospeli ja WAF laulu- ja tantsukooli juubeliskontserti grupilehed. Kuna Pasti järgi (2008: 194) on imago situatsiooniline selles mõttes, et olles küll suhteliselt püsiv kujutluspilt, on imago tekkimine ja püsimine mõjutatud situatsioonist, kus sihtgrupid organisatsiooniga suhtlevad, siis tuleb koolile kasuks profiili laiendamine erinevatesse sotsiaalse meedia portaalidesse, et pikemas perspektiivis suhtlus oma auditooriumiga jääks püsisuhtesse. Kokkuvõtva märkusena on organisatsioon enda identiteeti hästi väljapoole esitlenud ning see on avalikkusele enamjaolt samaväärsena teisenenud ümber ka imagoks. Tulevik näib helge ning eesmärgistatud suhtlemine avalikkusega – näiteks avalikud profiilid sotsiaalses meedias – tagab koolitusfirma kindla koha tulevikus.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: WAF laulu ja tantsukool, imago, suhtekorraldus