Aune Pasti ajaveeb RSS

Tallinna Konverentsil

Rääkisin Tallinna Konverentsil keskastme juhtidele negatiivse sõnumi edastamisest. Siin pole ühte ja kõigiletoimivat taktikat. Kõigepealt pead iseennast mõistma, milline juht oled, mis on sinu tugevad küljed, mis on sulle suhtlemisel probleemiks. Peab mõtlema ka vestluspartneri peale, mis on tema eesmärk, millised on tema motivaatorid.

Juht paks tundma ka spekulatiivseid veenmisvõtteid, mida võiks kasutada vestluspartner. Nendest spekulatiivsetest meetoditest kirjutan edaspidi eraldi postituse. Samuti on hea teda, milline on juhi enda kuvand töötajate seas.

Kui sul on vastused kolmele küsimusele: mida ma tahan ütelda? Kuidas ma tahan, et vestluspartner ennast tunneks? ja mida ma tahan, et vestluspartner nüüd teeks?, siis tuleb  see negatiivne vestlus ette võtta.

Näita, et ka sinule on see vestlus raske, et sa ei naudi olukorda. Räägi kogu sisu korraga, ära jäta midagi rääkimata, et ehk homme on seda kergem öelda. Pole vaja koera saba jupikaupa maha raiuda. Kuula, õpi. Kui vestlus on läbi, näita, kuidas sa tahad edasi minna. Kui sa tahad vestlskaaslasega ka edaspidi koos töötada, siis jäta talle viisakas taganemistee, et ta peale negatiivset sõnumit saaks endast lugu pidada.  Kui vestlus on lõpetatud, ära hakka sama asja uuesti ja uuesti ketrama või tänitama.

Töötajad on meie kõige olulisemad mainekujundajad.

Esitati ka väga põnev küsimus. Mida arvavad töötajad vahetust ülemusest, kes negatiivset uudist edastades teatab, et see kõik on lolli tippjuhi idee.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Juht, kekastme juht, Tallinna Konverentsid, negatiivne sõnum, kuvand, imago, maine, maiekujundaja

Naistoimetajatega

Kohtusin vahvate inimestega esinedes naistoimetajatele. Kuna saalis olid inimesed, kellest lugu pean ja kellest paljusid tunnen, oli ka vestlus ehk pisut avatum kui tavaliselt. Alustasime neutraalselt, lõpp läks kirglikuks.

Jaakko Lehtonen on nimetanud tänast ühiskonda  imagoühiskonnaks. Me loome lugusid, meile luuakse brände ja meie teadvus tekitab kuvandeid.  Kuvand ehk imago ütleb meile kiiresti, mis miski on. Kuvand ei ole tegelikkuse koopia, vaid sotsiaalne produkt.  Erinevalt tegelikust maailmast ei ole kuvand käegakatsutav. Ega ole käegakatsutavad ka need sotsiaalsed võrgustikud, kus me loome  paljud oma arvamused ja hinanngud.

On seos selle vahel, kes inimene on reaalses elus ja milline on tema iAvatar ehk võrgustiku-mina. Pead olema Mart Juur, et sinu "oijahh"-i peale Facebookis tuleksid kümned kommentaarid.

Kerkis küsimus,  miks paljud spetsialistid ei taha meedias üles astuda, samal ajal blogis või Facebookis avaldavad nad oma arvamusi küll. Põgus tagasivaade oma praktilisele PR tegevusele annab vastuse: inimesed ei taha olla ananüümsete kommentaatorite hamamste vahel. Sageli satuvad sinna ju ka pareliikmed: abikaasa, vanemad või lapsed. Palju turvalisem on mitte viia oma nime meeidasse.  Peeter Marvet on soovitanud toimetustele viise, kuidas kommentaaride probleemi lahendada. Mu meelest on väga lihtne viis edendada väljaande Facebooki lehel foorumit, sealsed osalejad on kõik nime ja näoga, arutlustele on antud võimalus minna sügavamaks kui labane sõimamine. Facebooki foorumiga aga ei paista tegelevat ükski toimetus, vähemalt ei ole ma leidnud ühelgi eestikeelsel väljaandel huvitavat foorumit.

Ma arvan, et meie ajakirjanikud on professionaalsed, nad annavad turule seda, mida turg tahab ja kõik virinad, et ei taha seda kollast, on mõttetud.  Enamik meediast on äri. Kuigi äri saab ajada nii ühiskonnale meelepärasel viisil kui siivutul viisil, on äri ja linnuvaatluse vahe kasum. Me ei õpeta leivapoodnikke, millist leiba müüa, sest kui nad müüvad söödamatut värki, jääb pood tühjaks ja tuleb pankrotihaldur. Ajakirjandust tahaksid kõik õpetada, et ärge kolletage. Asjata. Meediaväljaanded tegutsevad oma kasumi nimel ja kui turg tahab kollast, siis ta seda ka saab. Luksusmeedia ehk mõtlev meedia  aga kolib sotsiaalvõrgustikesse. Toimetajad katsuvad hoida tasakaalu võimaluste ja soovide vahel. Aga kuvandid ütlevad meile kiiresti, mis või kes:  poliitik, tähendab, et on ..., ajakirjanik, tähendab, et on .... suhtekorraldaja, tähendab, et on... Kui ajakirjanikud ja suhtekorraldajad üksteist halvustama hakkavad, kannatab sellest ennekõike avalik infovoog. Kuigi Tiit Hennoste ütles, et pressiteted lähevad prügikasti, sest ajakirjanik valib ise oma allikad, arvan mina siiski, et elu ümberringi on nii huvitav, et väga hea ajakirjanik vajab ka pressiteateid, et neist sõeluda välja info, ise valida, aga mida suurema hulga seast valida, seda parema algallika saab.   Inimesed, kes ajakirjandust informeerivad, ei manipuleeri. Mulle jääb ikka arusamatuks, kuidas suhtekorraldaja, kes kirjutab pressitete näiteks Märt Agu Tartu ülikooli rahvakunstiansamblile loodud koreograafiast, mis paneb rahvatantsijad esmakordselt catwalkile rahvariiete lugu  tansima ja saadab selle vaid neile ajakirjanikele, kes kirjutavad kultuurist, on manipulaator. Samavõrd on manipulaator bussipeatuse elektrooniline teadetetahvel sõidugraafikuga.Kuigi mulle Tiidu seisukoht ei meeldi, meeldib mulle olukord, et on võimalikud erinevad arvamused.

Ometi jäi laupäevasest esineisest tunne, et ehk peakski sallivuskampaaniaid rohkem olema:). Mina tajusin esimest korda 20 aasta jooksul halvustavat suhtumist suhtekorraldajasse. Mitte dialoogi, vaid monoloogi, mis teb, kuidas asjad on. Aga eks aeg oli dialoogks ka napp. Tiit soovitas: loe minu õpikut. See ongi mnipulerriva ajakirjanduse ja professionaalse suhtekorralduse vahe. Manipuleeriv ajakirjanik ptleb: loe, mida mina olen kirjutanud. Professionaalne st eetiline suhtekorraldaja  kuulab ja vastab, loob ja hoiab ülal dialoogi. Sest suhtekorraldus ongi kahepoolne kommunikatsioon.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: imago, kuvand, suhtekorraldus, naistoimetajad

Sisekommunikatsiooni seminar

Hansa Konverentsid alustasid hooaega sisekommunikatsiooni seminariga. Osalejaid on erinevatest asutustest.  Tuginesin oma ettekandes tööga rahulolu uuringutele. Eestisarvab ainult iga teine töötaja, et töö pakub üldiselt rahuldust.

Organisatsiooni saab käsitleda tema liikmete ühistegvusena, sel puhul on kommunikatsioon vahend, mis üldse võimaldab ühist tegutsemist. Et siis kommunikatsioon on üks organisatsiooni põhieeldusi. Kui tänapäevased töövahendid (oskused, teadmised, suhtevõrgustikud) kuuluvad töötegijale, kuidas siis teha nii, et töötaja neid organisatsiooni heaks kasutaks? Tuleb teha nii, et ta tahaks seda teha. Et töö pakuks rahuldust.

Sisekommunikatsiooni planeerides tuleks endalt küsida, milline on üldse minu vaatenurk organisatsioonile. Kas ma lähtun funktsionalistlikust seisukohast, et organisatsioon funktsioneerib nagu masin või strukturalistlikust seisukohast, et organisatsiooni struktuur on oluline või hoopis sümbolistlikust seisukohast, et organisatsioon on inimeste ühistegevuse koht, kus inimesed annavad toimuvale tähenduse, jagavad ühiseid väärtusi ja tähendusi.

Mina lähtun sümbolistlikest seisukohtadest, minu jaoks on organisatsioon lugu, kus toimvad inimesed.

Erinevad organisatsioonid on erineva kultuuriga: võimukeskse, rollikeskse, ülesandekeskse, inimesekeskse kultuuriga. Sisekommunikatsiooni planeerides on oluline analüüsida, milline on valdav kultuur organisatsioonis.

Loo loomine tugineb sisemisel kuvandil ehk imagol ja mainekujundusel.

16 kommentaari | Jaga:

Sildid: sisekommunikatsioon, organisatsiooni väärtused, organisatsioonikultuur, loo loomine, mainekujundus, kuvand

Innovatsiooniaasta loorberid

Innovatsiooniaasta kommunikatsioon sai Balti PR konkursi loorberid. Innovatsiooniaasta meeskonna juht oli Urmas Kõiv, kommunikatsioonijuht Aive Levandi http://www.lhconcept.ee/. Minu jaoks oli see superprojekt, kuna ENNE kommunikatsioonikampaaniat sai läbi viia uuringu innovatsiooni kuvandist avalikkuses ja inimeste hoiakutest. Uuringu tulemusena valmisid soovitused kommunikatsioonistrateegia koostamiseks. PÄRAST kampaania lõppu sain teha teise uuringu, et mõõta tähenduste muutusi. Ja muutused olid suured. Kasutatud meetod - Imagomeeter- mõõdab subjektiivset tähendust ehk seda, kuidas inimene annab tähenduse ühele või teisele märgile. See tähendus -imago ehk kuvand - ei ole kindlasti tegelikkuse foto, vaid igale inimesele või grupile omane subjektiivne tegelikkuse pilt. Imagomeeter mõõdab märgi tähendust 7pallisel skaalal, kuna valesid vastuseid ei ole olemas, siis ei kammitse vastamine ka inimesi sooviga näidata end kuidagi paremana. Kõik vastused on õiged, mõõdetakse esimest assotsiatsiooni. Aastaga muutus innovatsiooni tähendus poliitikute ahvatlevast mänguasjast argielus vajalikuks ja lähedalolevaks tööriistaks. Uuringupartnerid olid Faktum Ariko ja Emor. Oli loorbereid vääriv aasta.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: innovatsioon, imago, kuvand, kommunikatsioonistarteegia

Karel Rüütli iAvatar

Minu grupp (Reiska, Salumäe, Sakrits) analüüsis Rahvaliidu esimehe Karel Rüütli meediaikuvandit. Uurimise ajal ei olnud Rahvaliidu olukord veel niivõrd segane, nagu see on tänasel päeval. Sellele vaatamata peaks Rüütli oma isiku kuvamise puhul pöörama tähelepanu samadele märkustele, mis toona.

Olime grupiga ühel nõul, et kõige tähtsama detailina peab Rüütli enda juures muutma karakterit. Ta on meedias kajastatud peaasjalikult paipoisi rollis. Puudub erakonnajuhile omane karismaatilisus. Karel Rüütli on meedias vaoshoitud ja pigem tagasihoidlik. Kui ilmubki arvamusartikkel, ei pea kommenteerijad Rüütli juttu kuigi oluliseks või tõsiseltvõetavaks. Seega soovitame Karel Rüütlil loobuda heatahtlikkust kuvandist ja asendada see juhile sobiva otsustuskindlusega, mida ta hiljuti ka mõnel määral näidanud on.

Internetis on Karel Rüütlil nii Orkuti, Facebook'i kui ka Twitteri konto, samuti oma koduleht. Neist inforohkeimad on Orkut ja koduleht. Samas on need ka kõige vastuolulisemad. Orkutis n kogu isiklik info Rüütli kohta avalikult kättesaadav ning pildid tema väikelastest ei ole ka piiratud õigustega. Samas on Orkut ilmselgelt peamiselt eraelule keskenduv, nii et seda ei saa väga ka ette heita. Kodulehele sattudes, vaatab esmalt ekraanilt vastu valge leht, mille all servas ilutseb pisike kollane maasikas, millele klõpsates satub külastaja MTÜ Kollane Maasikas lehele. Arusaamatuks jääb, mis on seos MTÜ ja Karel Rüütli vahel. Pärast mõningast otsimist leidsime ka kodulehe inforohkema osa (mis avanes, kui vajutada omale sobivale keelele). Nagu Orkutis, on ka kodulehel saadaval palju isiklikku informatsiooni Karel Rüütli elu ja tegemiste kohta, kaasa arvatud tema kodune aadress, mis võinuks meie arvates olemata olla. Internetikriitikast veel nõndapalju, et Twitteris kippusid eraelu ja poliitika liiga segunema. Ühel hetkel kurtis Rüütli Riigikogu rasket tööd ning järgmisel pakkus hakklihakastme retsepti.

Kokkuvõttes on positiivne, et Rüütli pole Eesti poliitikas veel ühegi suurema prohmakaga hakkama saanud, mis tuleks talle valimistel kasuks, kui ta suudaks enda puhul rakendada juhimentaliteeti.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Rahvaliit, Karel Rüütli, meedia, kuvand, imago, iAvatar