Aune Pasti ajaveeb RSS

If Kindlustuse iAvatar

AS If Eesti Kindlustuse (edaspidi If)  iAvatari analüüsides määratlesime me  Ifi olemust organisatsiooni enda silmade läbi, kui ka millisena oli see kujutatud meedias. Võrdluse all oli Ifi enda poolt internetis loodud iAvatar (eelkõige organisatsiooni kodulehekülg) ja meedias loodud kuvand. Vaatlesime, et kuidas need kaks omavahel kattuvad ning, kas need kannavad endas ühte ja sama identiteeti ning eesmärki. Töö oli tegelikult oodatust tunduvalt põnevam. Peale selle töö tegemist tekkis  huvi samamoodi vaadelda teisigi organisatsioone, näiteks Tartu Ülikooli, Eesti Panka või siis mõnda tuntud persooni nt Härra või  Proua Ilvest.

 Igapäeva elus tegeleme või puutume ikka kokku Eesti suurte organisatsioonidega; EMT, Swedbank, mõed kindlused jne jne  Võib-olla kui eelnevalt mõelda ja mõtestada nende iAvatari, siis muudame me ka oma lähenemist nendesse ettevõtetesse või näiteks enda ootusi nende suhtes? Võib-olla aga võib-olla ka mitte, eks oleneb inimesest. Mina räägin enda eest ja tean, et see on mõtlemisaine ka tulevikus. Kui esimese töön oli vaja luua enda Avatar, siis ma panin puusse, If Avataris jäi 1 punkt maksimumist puudu, järelikult saime aru mida, miks ja milleks :)

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: iAvatar, suhtekorraldus, identiteet, mainekujundus, meedia, tartu ülikool, Eesti Pank, If Kindlustus

Digitaalne enesepresentatsioon - Gorillaz

Meie rühm uuris ansambli Gorillaz digitaalset identiteeti.
Kokkuvõte ja järeldused:

Virtuaalne bänd Gorillaz on muusik Damon Albarni ja koomiksikunstnik Jamie Hewletti koostöös sündinud projekt, mis on tähelepanuväärne nii oma sisult kui vormilt. Uurimise käigus selgus, et grupi edu üks suuri alustalasid on lisaks heale muusikale ka oskuslik enesepresentatsioon virtuaalses keskkonnas. Animeeritud tegelaskujude kasutamine on originaalne ning jätab asja taga seisvatele inimestele pisut suuremad vabadused. Bändi ümber kogunenud mütoloogia, mida oskuslik avataride kasutamine loob, annab kollektiivile tugeva lisaväärtuse. See tekitab inimestes huvi ning nad on meeleldi nõus oma aega ja tähelepau selle omapärase kunstilis-audovisuaalse spektaakli jälgimisse investeerima. Siinkohal uurituga seoses mõned mõtted, mida võiks rakendada ka muudel elualadel, näiteks äris otsesemalt. Tuleb teha ennast huvitavaks ja ahvatlevaks, et klient tuleks ise kohale ja tunneks ise huvi. Labane mainstream reklaam ei pruugi tänasel päeval enam sihile viia. PR vanasõna kõlab umbes nii „Tee hästi ja räägi sellest teistele.“ Päris õige mõttekäik. Aga kas poleks mitte stiilsem, kui asju suudetaks teha nii hästi ja maitsekalt, et nendest polegi vaja rääkida? Professionaalsus ja hea maitse lihtsalt paistaks igalt poolt välja. Gorillaze puhul see toimib.
Jääb mulje, et inimesed võtavad äri liiga tõsiselt. Tuues ka firma kommunikatsiooni natuke mängulisust, võib see muuta kogu süsteemi palju orgaanilisemaks, motiveeritumaks ja jätkusuutlikumaks. Leiame, et selles osas on ükskõik mis valdkonna esindajatel eelnimetatud ansamblilt palju õppida.

Kristiin Jets, Helen Mihelson, Indrek Ups, Timo Vikson

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: iAvatar, kommunikatsioon, mainekujundus

Vanemuise teatri digitaalne identiteet

Sai kirjutatud analüüs teemal Vanemuise teatri digitaalne identiteet, mille heaks sisu kinnitavaks näiteks on tänaõhtused online meedia kirjutised Vanemuise teatri teemal.

Analüüsis sai toodud esile, et Vanemuine on konservatiivne teater, kes ei kasuta ülemäära palju sotsmeedia kanaleid, kuna 140 aastase tradtisiooniga teatril on minu hinnangul õigus, mitte kaasa joosta kõikide uute sotsmeedia väljunditega. Kui Vanemuine oleks esindantud kõikides üldpopulaarsetes sotsmeedia kanalites, siis järgneks tänasele teatri väga kainele ja publikust hoolivale otsusele, ülemäära ballast kommentaare. Piisab ka online meedias olevatest. Loomulikult annaks sotsmeedia kanalid võimaluse ka vastu kommenteerida, kuid kui palju antud teemakäsitluse juures üldse tuleb kommentaare jagada.

Mida näitab tänane Vanemuise teatri otsus, võtta repertuaarist maha äsja esietendunud uuslavastus?

See näitab ühelt poolt teatri otsustusvõimekust. See näitab julgust võtta vastu teatri kontekstis väga karme otsuseid. See näitab, et kui teater ei ole lavale jõudnud lavastuse tulemsuega ise rahul, siis teater ei tee kompromissi ning ei peta oma publikut, saamaks iga hinna eest raha.

Suhtekorralduslikust kontekstist väljastas Vanemuine teate:

"Paavo Nõgene, Vanemuise teatri juht: Kui teater on oodanud oma repertuaari head komöödiat ja teater on turundanud seda komöödiana, siis tuleb publik teatrisse sooviga näha komöödiat. Pidime tunnistama, et «Külaline» seda ootust ei täitnud. Ja me ei soovi oma publikut alt vedada.
Teatri nagu üldse kunsti puhul pole võimalik ennustada, kas tulemus on õnnestumine või mitte. Vanemuises on viimastel aastatel lavale jõudnud väga palju häid ja väga häid lavastusi, kuid «Külalise» lavastus osutus kahjuks ebaõnnestumiseks, nagu seda aeg-ajalt kõigis teatrites ette tuleb. Vanemuise teatrile on tema publik väga tähtis. Sellest tuleneb ka meie otsus «Külalist» enam mitte mängida. Oleks kurb, kui teatrisaali tulnud publik peaks pettunult lahkuma."

Selles põhjenduses on toodud välja üks väga oluline point - see otsus on tehtud soovist, mitte petta oma publikult. Intelligente online meedia lugeja, saab sellest aru, kui teatri jõulisest ja ausast otsusest, et teater ei ole rahul tulemsuega ning ei soovi selle näitamisega publiku usaldust kaotada

Vanemuine võib minu hinnangul antud karmi otsusega saada imagoloogiliselt rohkem kasu kui kahju, sest on andnud välja sõnumi, et ei näita laval lavastusi, mille kvaliteediga teater ise rahul ei ole.

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: Vanemuine, mainekujundus, digitaalne identiteet

Katrin Siska iAvatari analüüs

 18.04 postituses rääkis Aune Past aine „Ülevaade suhtekorraldusest“ raames tehtud persooni või organisatsiooni iAvataride analüüsist. Ka meie analüüsisime ühe isiku iAvatari. Selleks isikuks oli Katrin Siska.

Järgnevalt meie töö kokkuvõte ja soovitused Katrin Siskale tulevikuks.

 Meie uurimusest selgus, et ansambli Vanilla Ninja päevil oli Katrin Siskast meedias kujunenud üsna neutraalne ja pigem positiivse tooniga imago. Ta ei toimetanud küll alati ajakirjade esikaantel, kuna polnud bändis solist, vaid klahvpillimängija, kuid üldpilt temast oli kui positiivsest tegelasest, kes oli paljude laste lemmik. Ka siis kui bändi tegemised hakkasid tasapisi soiku jääma ning Siska asus tööle televisiooni et juhtida esmalt noorte- ja seejärel ilusaadet, jäi kuvand meedias temast endiseks. Kõik muutus aga siis kui Siska 2009.aasta suvel vahetult enne valimisi Keskerakonna ridadesse astus. Tiitlid „Vanilla Ninja klahvpillimängija“ ja „väikeste tüdrukute iidol“ asendusid ajakirjanduses hoopis negatiivsemate iseloomustustega nagu „peibutuspart“, „Savisaare järjekordne noor silmarõõm“ ning „Savisaare vihmavarju hoidja“. Pärast erakonda astumist algas tema kiire tõus karjääriredelil, mis antud hetkeks on kõrghariduseta Siska jaoks kulmineerunud Lindakivi keskuse direktori ametipostiga.  Meedias on lahatud tema isiklikke suhteid Edgar Savisaarega ning imestatud, et miks on enamikel avalikel üritustel tema saatjaks Savisaar, mitte tema elukaaslane Kristjan. Avalikkusele jääb pigem mulje, et Siska pole tõusnud nendele kõrgetele positsioonidele mitte oma teadmiste ja oskuste tõttu, vaid olles Savisaare soosik. Kahtlusi õhutab ka fakt, et mitmel korral on Siska ajakirjanduses oma ebapädevusega tähelepanu tõmmanud.

Siinkohal oleks meie soovitused sellised, et Siskal tuleks olla aktiivsem sotsiaalmeedias. Antud hetkel tal sisuliselt enese loodud digitaalset identiteeti polegi. Bändil on olemas küll koduleht, kuid ka seal puudub igasugune blogindus ja fännidega otse suhtlemine ning jääb ka selgusetuks, kes kirjutab uudistesse postitusi. Bändi jaoks tuleks luua bändi liikmete või nende poolt volitatud isiku modereeritud MySpace konto, Facebooki grupp ja Twitteri konto. Samuti alustada blogi pidamisega juba olemasoleval kodulehel, sest koht selle jaoks on olemas.
Mis puudutab Siska poliitilist tegevust, siis ka siin soovitaks me olla tal sotsiaalmeedias aktiivsem, et näidata, et ta on oma valdkonnas kompetentne ja oma palka väärt. Selleks tuleks tal hakata pidama tööalase sisuga blogi, kasutada Twitterit ja miks mitte luua ka ametlikuma sisuga MySpace ja Facebooki konto. Kuna enamasti kajastab Siska tegemisi just Õhtuleht ning kvaliteetväljaannetes on vaid üksikud uudisnupukesed tema kohta, siis võiks ta ise kirjutada mõne artikli nt Postimehe arvamusküljele ja näidata sellega oma tööalast pädevust. Samuti tuleks tal vältida Edgar Savisaare suhtes ülemääraseid viisakusžeste ja jääda daamiks, et mitte jälle meedia kriitikanoolte alla sattuda.  

Liine Jänes, Maarja Raevald, Joanna Ruus-Ruusa, Siret Varblane

4 kommentaari | Jaga:

Sildid: Vanilla Ninja, iAvatar, identiteet, digitaalne identiteet, mainekujundus

iAvatar

Noored kolleegid on väga hea semantilise analüüsi teinud. Et e-avatar oleks nagu e-eesti ja kajastaks kõike internetis toimuvat. iAvatar on aga nagu iPhone, iPad, iPod - asi. Väga õige! iAvatar ongi kaubamärk tootele, mis analüüsib ja loob mainet.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: iAvatar, iPhone, iPad, mainekujundus, imago analüüs