Aune Pasti ajaveeb RSS

Innovatsiooniaasta loorberid

Innovatsiooniaasta kommunikatsioon sai Balti PR konkursi loorberid. Innovatsiooniaasta meeskonna juht oli Urmas Kõiv, kommunikatsioonijuht Aive Levandi http://www.lhconcept.ee/. Minu jaoks oli see superprojekt, kuna ENNE kommunikatsioonikampaaniat sai läbi viia uuringu innovatsiooni kuvandist avalikkuses ja inimeste hoiakutest. Uuringu tulemusena valmisid soovitused kommunikatsioonistrateegia koostamiseks. PÄRAST kampaania lõppu sain teha teise uuringu, et mõõta tähenduste muutusi. Ja muutused olid suured. Kasutatud meetod - Imagomeeter- mõõdab subjektiivset tähendust ehk seda, kuidas inimene annab tähenduse ühele või teisele märgile. See tähendus -imago ehk kuvand - ei ole kindlasti tegelikkuse foto, vaid igale inimesele või grupile omane subjektiivne tegelikkuse pilt. Imagomeeter mõõdab märgi tähendust 7pallisel skaalal, kuna valesid vastuseid ei ole olemas, siis ei kammitse vastamine ka inimesi sooviga näidata end kuidagi paremana. Kõik vastused on õiged, mõõdetakse esimest assotsiatsiooni. Aastaga muutus innovatsiooni tähendus poliitikute ahvatlevast mänguasjast argielus vajalikuks ja lähedalolevaks tööriistaks. Uuringupartnerid olid Faktum Ariko ja Emor. Oli loorbereid vääriv aasta.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: innovatsioon, imago, kuvand, kommunikatsioonistarteegia

Imago naalüüs

Asi, mida  väga hästi oskan, on imago analüüs ja mainekujundus. Selles vallas on  minu tedaustööd ja  suur osa praktilisest tegevusest klientidega. Aga ikka on midagi juurde õppida. Viimase nädala tegeln kvantitatiivmeetodite uurimisega. Väga hea raamat on  Andy Field Discovering Statistics Using SPSS.

Kasutan nii ühemõõtmelisi kui mitmemõõtmelisi analüüse, kõige lihtsam variant on keskmiste võrdlus,  risttabel, T-test ja ANOVA.  Väga palju informatsiooni annab faktoranalüüs: millised imago omadused koonduvad olulisteks faktoriteks. Enamasti joonistub välja emotsionaalse läheduse faktor ja aktiivsuse või kasvu faktor, kolmas ja neljas on tihti erinevad, sageli kas turvalisuse või poliitilisuse faktor.  Põnev, kuid aeganõudev on regressioonianalüüs, iga uuringu puhul ei saagi seda rakendada, sest liiga vähe tunnuseid on uuringus. Tunnuste arv aga sõltub sellest, palju küsimusi klient saab rahaliselt uuringusse võtta. Suurte uuringute puhul tellin andmekogumise ka Emorilt või mõnelt teiselt tegijalt.

Hea näide uuringu efektiivsusest on innovatsiooniaasta kampaania eel ja järel tehtud uuringud. Kampaania eel tehtud uuring näitas, millised on negatiivsed jooned kuvandis, sellele ehitati üles kampaania ja aasta pärast uurisin, milline on kuvandi muutus. Innovatsiooni hakati tajuma hoopis lähedasemana ja positiivsemana, nii muhedana, et sellega võiks isegi tegelda. Aasta eest tajuti innovatsiooni hoopis kaugena, poliitilisena ja et sellega peaks tegelema riik.  Kui kuvandi küsimustele lisada käitumise küsimused, saab mõõta ka kommunikatsiooni praktilist kasu. Käitumise muutused on küll väiksemad kui hoiaku muutused ja ei avaldu nii ruttu. Tihti juhtub ka nii, et kampaaniaga muudetakse kuvandit küll, kuid pärast kampaania lõppu tuleb õnnis vaikus ja särav imago tuhmub taas.

Kõige kergem on raha tuulde loopida, kui ei tehta üldse uuringuid, vaid antakse ainult hagu kampaaniale.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, mainekujundus, imago uuringud, kuvandi uuringud, maine uuringud, innovatsioon