Aune Pasti ajaveeb RSS

Organisatsiooni iAvatari loomise ohud.

iAvatar suurima ohuna näen ma seda, et suhtekorraldajani, kes seda loob, ei jõua kogu vajaminev informatsioon, et luua kvaliteetset ja ühtset kuvandit. Kuigi ideaalis tegutseb suhtekorraldaja juhtimistasandil, siis paljudes avaliku sektori firmades on kommunikatsioonijuhtimine jäänud tugistruktuuriks. Samuti erasektor, kes ostab teenust sisse, ei pruugi anda suhtekorraldaja kätte juba olemasolevaid kanaleid, mille kallal on natuke töötatud.

Näide selle kohta on, et kui ma tegin mõnda aega tagasi Internetis reklaamikampaaniat, ei saanud ma kasutada Twitterit ega Facebooki, kuna firma keeldus mulle nende üle kampaania ajaks kontrolli andmast. Muidugi võib siin tegu olla ka minu kui algaja väheste kogemustega ja sihikindlusega.

See näide sobib siia seetõttu, et iAvatari tähtsaim osa on sotsiaalne meedia. Ei tohi tekkida olukorda, et firma koduleht ütleb üht, ajaveeb teist ja Twitter hoopis midagi kolmandat.

Teine asi, mida klient peab mõistma, on, et iAvatar ei ole asi, mille sa ostad ja seejärel on see olemas. iAvatar peab olema pidevalt arenev, pidevalt jälgitav. Samuti peab see andma organisatsiooni kohta infot kiiremini, kui meedia. Kui uudise tsükkel on internetis 15 minutit, siis peab iAvatari kaudu uudis jõudma sihtgruppini 10 minutiga. Nii muutub iAvatar usaldusväärseks meediumiks, mida (kõige tähtsam) kontrollib organisatsioon ise.

Kõike seda arvesse võttes leian, et iAvatari loomine ja hoidmine on nii suur töö, et võib vajada tulevikus lausa eraldi inimest, kes ainult selle valdkonnaga tegeleb. Selle töö andmine näiteks olemasolevale kommunikatsioonijuhile võib viia selleni, et iAvatar pole piisavalt „elav“ või kannatavad teised kommunikatsioonijuhi tööülesanded. 

Alexander Maasik,

http://alexander.amfilms.eu

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldaja, suhtekorraldus, kommunikatsioonjuhtimine, twitter, facebook, iAvatar

Ajakirjandus ja suhtekorraldus

Tallinnas koolitusel kõnelesin, et ajakirjanikud on vahel üleolevad suhtekorraldaja suhtes, väites, et suhtekorraldaja ei lase neil tööd teha ja suhtekorraldaja saadetud pressiteated lähevad kõik prügikasti. Koolitusel osales ka üks ajakirjanik, kes ütles, et temale jääb tõesti arusaamatuks, miks on firma tippjuhi kõrval alati ka suhtekorraldaja, kas firmajuht ise ei peaks meediaga suhtlema. Kahju, et see küsimus kerkis päeva lõpuks kui diskussiooniks aega enam ei olnud. Oleks olnud hariv, sest diskussioon tõotas tulla teemat lahkav, mitte emotsionaalne.

Suhtekorraldaja roll on olla organisatsiooni esindaja avalikkuses ja avalikkuse esindaja organisatsioonis, mitte mingil juhul organisatsiooni advokaat avalikkuse ja meedia ees (suhtekorraldaja  toogu meid kõigest puhtalt välja) ega propagandist või manipulaator (räägin seda, mis jätab meist hea mulje, olenemata tegelikkusest). Suhtekorraldaja peaks ajakirjaniku jaoks olema väga vajalik partner, kes igale kohtumisele tulles lisab teemale vajalikku infot, kes teab, mis selles valdkonnas uut on, kes oskab meediatarbija jaoks uut ja huvitavat välja tuua. See ei ole tippjuhi ülesanne, mõelda nagu ajakirjanik või ehk meediatarbija.  Kas ajakirjanikud pole kohanud selliseid suhtekorraldajaid? Ei tahaks nagu uskuda. Või pean?

5 kommentaari | Jaga:

Sildid: ajakirjanik, maine, meediatarbija, suhtekorraldus, tippjuht, suhtekorraldaja