Aune Pasti ajaveeb RSS

1. kodutöö - Ülevaade suhtekorraldusest

Mis on suhtlekorraldus?

See on keeruline küsimus, millele tänini ühtset ning lühidat vastust pole suudetud anda. Üks võimalus on mõista suhtekorraldust kui protsessi, mille eesmärgiks on panna organisatsiooni ja tema sihtgruppide huvid kattuma. Ning kuna tegemist on protsessiga, siis tuleb eesmärgi poole liikuda plaanipärase ning regulaarse tegevuse kaudu, olles sealjuures kooskõlas ka avalike huvide ning ootustega. Huvide täieliku kattumise puhul on tegu küll ideaalolukorraga, milleni praktikas kunagi päriselt ei jõuta, kuid püüdlemine selle poole peab olema hea suhtekorralduse puhul alati eesmärgiks. Selline huvide lähendamine eeldab mõlemapoolset kommunikatsiooni ning usaldust.

Küsimusele, kas suhtekorraldus peab olema eetiline, on vastus lihtne – jah. Ehkki ebaeetiliste võtetega võib mõnikord saavutada kiiremini soovitud tulemuse, on see tulemus üldjuhul ebapüsiv ning pikemas perspektiivis omab sageli hoopis negatiivset mõju.

Suhtekorraldajal tuleb eetiliste küsimustega kokku puutuda suhetes nii organisatsiooni, avalikkuse kui ka teiste sihtgruppidega. Ühel juhul võib tegemist olla olukorraga, kus organisatsioon „nõuab“ teatud manipuleerimist, info varjamist vmt. Selliste juhtumite puhul on suhtekorraldaja ülesanne leida viis, kuidas organisatsiooni eesmärgid saavutada ilma sihtgruppidele „liiga tegemata“. Teiselt poolt on suhtekorraldajal kohustus käituda oma tööandja – organisatsiooni – suhtes eetiliselt. See tähendab vastutustundlikku ümberkäimist konfidentsiaalse infoga, ressursside mõislikku kasutamist, lojaalsust, ausust jms.

Ühest toodud näidisjuhtumist (vallavanem tabati purjuspäi roolist) inspireerituna võtsime vaatluse alla intsidendi aastast 2005, kus V.  vallavolikogu esimees, rahvaliitlane hr A. tabati alkoholijoobes autoroolist.

Juhtum leidis laialdast kajastamist meedias ning seda suuresti tänu hr A. enda vastuolulistele selgitustele juhtunust. Käsitleme selles töös tema toonast käitumist kui „ebaprofessionaalse suhtekorraldaja“ oma ja loome konstruktsiooni, kuidas oleks selles olukorras käitunud palgatud mittepädev kommunikatsioonijuht. Seejärel üritame omalt poolt välja pakkuda parema võimaluse, kuidas oleks võinud/tulnud sihtgruppidega suhelda. Kuna kõiki toonaseid asjaolusid on tagantjärgi keeruline tuvastada, siis hr A. „tegelikku käitumist“, mida siinkohal kirjeldame, ei tuleks võtta kui objetiivset tõde vaid kui konstruktsiooni, mille abil ebaprofessionaalset suhtekorraldust näitlikustada.

Antud juhul võiks sihtgruppidena käsitleda järgmisi rühmasid:

• V. vallavolikogu
• Rahvaliidu juhatus
• V. vallarahvas
• Laiem avalikkus

Kanalid, mille kaudu nende sihtgruppideni oma sõnumit viia, on veidi erinevad. Kui V. vallavolikogule ning Rahvaliidu juhatusele juhtunu kohta selgituste andmiseks sobiks ilmselt kõige paremini nendega kohtumine, siis vallarahva ning laiema üldsusega suhtlemiseks tuleb kasutada meedia abi.

Ebaprofesionaalse suhtekorraldaja käitumine

Ebaprofessionaalne ja manipuleeriv suhtekorraldaja kuritarvitab oma positsiooni, võimu ning organistatsiooni ressursse omakasu eesmärgil. Vaatab mööda kehtivatest seadustest.

Kõigepealt laskub ebaprofessionaalne suhtekorraldaja politseiga vaidlusesse ning nõuab joobe tuvastamiseks arstlikku ekspertiisi. Ta väidab, et  A. pole purjust, kuigi alkomeetri näit ning volikogu esimehe sõidustiil, mille pärast tema auto peatati, näitavad vatupidist. Arstlik ekspertiis kinnitab politseilt saadud tulemust, sellegi poolest ei tunnista A. ja tema suhtekorraldaja vallavolikogu esimehe purjusolekut. Lõpuks proovib  hr A. suhtekorraldaja viimast võimalust skandaali vältimiseks ning helistab politseisse ja uurib, kas mõningate meelehead tegevate vahenditega oleks võimalik intsident summutada.

Ebaeetiline kommunikatsioonijuht väldib ja moonutab tõde ning ei arvesta faktidega. Ta ei võta  vastutust oma sõnade ning tegude eest. Meediaga suhtleb ta vaid äärmisel vajadusel, eelistades asjalikule, arusaadavale ja täpsele infovahetusele üldsõnalist ning laialivalguvat juttu, kus kasutab kõiki võimalusi, et luua organisatsioonist positiivne mulje.

Selgub, et paari tunni pärast on juhtum siiski avalikkuseni jõudnud.  Esimestele sissetulevatele kõnedele ja meilidele vastab ta veenvalt, et hr A. pole purjuspäi autot juhtinud. Väidab, et joove tulenes 2 spl žennšenni toonikust. Samal ajal otsib aga kärmelt tuttava ajakirjaniku, kes hea tasu eest aitaks tal järgmisel päeval lehes avaldada loo A. edukast tegutsemisest, vallavolikogu ning selle valla elanike harmoonilisest koostööst.

Ebaprofessionaalne suhtekorraldaja lükkab ebameeldivate asjade kommunikatsiooni tihti edasi. Eriti kriisi olukorras, kus tuleks võimalikult kiiresti ning läbimõeldult  tegutseda.

Ehk siis veel samal päeval püüab ta olukorras, kus meedia soovib kiiret selgitust toimunu kohta, võtta omale nädal puhkust või haigusleht. Sama soovitab ta teha ka vallavolikogu esimehel.

Mittepädev kommunikatsioonijuht unustab ära, et sisesuhted on organisatsiooni hea käekäigu jaoks kõige olulisemad suhted. Ta ei informeeri piisavalt firma töötajaid ning ei pea oluliseks, et organisatsiooni sisemiste sihtgruppide vahel toimuks kahepoolne arusaadav kommunikatsioon, ning et need inimesed, kes nende kollektiivis töötavad, oleksid tõelised organisatsiooni saadikud.

Seega puhkepäevadel koostab ta küll esmase tegevuskava, kuidas kriisiolukorras toime tulla, kuid unustab kaasata sellesse töösse vallavolikogu esimehe.  Ta väldib meediat ja ei suhtle ega informeeri vallavalitsust ning kohalikke elanikke. 

Professionaalse suhtekorraldaja käitumine

Kõigepealt peaks professionaalne suhtekorraldaja endale teadvustama fatkid:

• politsei peatas hr A. kinni ning tema verest leiti 0.58 promilli alkoholi;
• juhtum on juba leidnud kajastamist üleriigilises meedias (ehkki esialgu polnud teada joobe suurus ega ka muud asjaolud)

Seejärel peaks kaaluma läbi võmalikud stsenaariumid, mis sellise juhtumiga võivad kaasneda. Kõige hullem, mis juhtuda saab on see, et hr A. tagandatakse tema ametikohtadelt vallavolikugus ning Rahvaliidus ning lisaks sellele langeb ta üldsuse kriitikatulva (võib-olla isegi põlguse) alla. Ehkki ametikohtade säilitamist antud olukorras ilmselt garanteerida ei saa (sõltumata sellest, kuidas käituda), siis vähemasti üldsuse arvamust saab mõjutada küll. Seega lähtudes suhtekorralduse põhireeglist, et rääkida tuleb alati tõtt (ehkki mitte tingimata kogu tõtt), võiks sihtgruppidele edastatav sõnum sisaldada järgmist informatsiooni: „xx. juuni hommikul, kui olin sõitmas a-st b-sse, peatas mind politsei ning tuvastas mul 0.58 promillise joobe. Olin olnud eelmisel õhtul tuttavate juures peol ning tarbinud mõningal määral alkoholi. Kuna pidu ei kestnud kaua ning olin ka enda arvates piisavalt maganud, ei osanud ma kahtlustada, et sõitma mineku ajaks täiesti kaineks pole saanud. Siinkohal jääb mul üle vaid siiralt kahetseda juhtunut ja manitseda kõiki kaaskodanikke minu veast õppima. Olge enne rooli istumist ikka ja alati absoluutselt kindel, et te kained olete. Tahan avaldada ka tunnustust politseinikele, kelle  tegutsemine selle kahtesusväärse loo lahendamisel oli tõeliselt professionaalne ning asjalik. Vabandan veelkord ning jään ootama õiglast karistust.“

Sellise „patukahetsuse“ positiivne efekt seisneb selles, et üsna suur hulk inimesi on oma elu jooksul istunud rooli olukorras, kus nad ei saa olla täiesti kindlad oma kainuses. See osa inimestest (ja heal juhul ka teised) suudavad sellist sõnumit lugedes peategelasega paremini samastuda, teda mõista ning talle kaasagi tunda. Paljud relvad - à la „näe, jälle üks poliitikust roolijoodik!“ ei ole enam nii efektiivsed. Nagu juba öeldud, ei saa ka selline siiras ülestunnistus garanteerida avalike ametikohtade säilimist (tõenäoliselt sellist garantiid ei olegi olemas), kuid liigne meediahuvi sündmuse kohta kindlasti väheneb ning ka avalikkuse hukkamõist leeveneb.

Kokkuvõtteks

Antud juhtumil võib ebaprofessionaalse suhtekorraldusega lühiajaliselt (vast ehk mõne päeva võrra) edasi lükata tõeliste asjaolude selgumist ning seeläbi hoida hr A. maine „puhas“. Kuid vägagi tõenäoliselt toob meedia tõe siiski päevavalgele ning siis on tehtud kahju heastada juba peaaegu võimatu. Professionaalse suhtekorralduse puhul mängitakse juba algul kohe „avatud kaartidega“ ning võetakse skandaalihimulistel kõmuajakirjanikel trumbid käest.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, maine

Professionaalse ja ebaprofessionaalse suhtekorraldaja võrdlus

Professionaalne suhtekorraldus loob ja säilitab kahepoolset kommunikatsiooni organisatsiooni ja tema sihtgruppide vahel, tekitades vastastikust usaldust ning teenides nii organisatsiooni kui ka avalikkuse huve. Professionaalse suhtekorralduse tulemusena tekib situatsioon, milles võidavad kõik. Ebaprofessionaalne suhtekorraldus seevastu võib küll lühiajaliselt tuua kasu, kuid pikemas perspektiivis suurt kahju.

Suhtekorraldus on organisatsiooni ja sihtgruppe ühendav jõud, mis aitab organisatsioonil saavutada oma eesmärke, olles puhvriks organisatsiooni ja avalikkuse huvi vahel. Suhtekorraldus peab olema eetiline, sest selles protsessis on tegu kahesuunalise hea kommunikatsiooni tagamisega, mis omakorda aga põhineb usaldusel. Hoolimata sellest, et kommunikatsioonijuhtide töös tuleb tõenäoliselt päris palju ette juhtumeid, mis oma olemuselt pole kaugeltki eetilised, kuid mille lahendamiseks tuleb olla eetiline. Selleks, et saaks tekkida usaldus, ei tohi olla varjamist, valetamist, valet eneseväljendust, vaid reaalne ja selgelt sõnastatud eesmärk, õiged tõekspidamised (eetika näol) ja motivatsioon. Eetika seisneb ka selles, et suhtekorralduses peab tegevus olema läbi mõeldud, kõigil sõnadel ja tegudel on tagajärg. Seda, mis kunagi on olnud, on palju raskem tagasi võtta, targem on ennetada.

2009. aasta augusti keskpaigas kirjutab kultuuriminister Laine Jänes alla lepingule, mille kohaselt  asub 2010. a septembrist ERSO kunstilise juhi ja peadirigendi kohale maestro Neeme Järvi. Käima lükatakse reform Eesti Filharmoonia (ERSO+palgaline iseseisev segakoor) loomiseks ja sellele üksusele Estonia maja kontserdipoole andmiseks. 13. oktoober, 2009 lähevad Siitan ja Kaljuste segakoori loomiseks rahapalvega Ansipi juurde. Ansip lubab 4,1 miljonit krooni, mis kantakse aga Eesti Kontserdi kontole, sest ei saada korralikku eelarveplaani. Jänes: ,, Siitan praegu hämab, kuna tema lootis selle 4,1 miljonit saada oma aukude lappimiseks. Tegu on erakordse hämamisega.’’ 1. jaanuar, 2010 jõustub struktuurimuutus. ERSO alla liidetakse RAM ja Hortus Musicus, ESTONIA kontserdisaal jääb aga Eesti Kontserdile, ERSO palku vähendatakse 9%, RAMil ja Hortus Musicusel jäävad palgad samaks. 3. märts, 2010 saab Siitan väidetavalt viimast korda Jänesega ühendust. “Pikk vaikimisperiood ERSO ja ministri vahel õigupoolest algaski 03.03.2010 sellest, et me orkestri esindajatega ministri väiteid, nagu oleks ühendasutuse loomine Neeme Järvi ja Eesti Muusikanõukogu soov, ümber lükkasime,” selgitas orkestri usaldusisik Tarmo Veltvet. “Minister tõusis, lahkus sõnagi lausumata, jättes meid üksi tema kabinetti istuma ja rohkem pole ei orkestri esindajatel ega Andres Siitanil olnud võimalik temaga ei nendel ega ka muudel teemadel arutleda.”  Jänes: ’’Mina tegin poliitilise otsuse – võitlesin välja raha kontserdikoorile. Ülejäänud raha käib ministeeriumi tasandil ametnike kaudu. Ei ole ministri asi teha ERSO eelarvet.’’ ’’Siit tulebki peamine lahkarvamus. Laine Jänese seisukoht on, et tema ei pea tegelema ERSO eelarvega, sest see on asutuse juhi otsene tööülesanne,» ütles Siitan. «Minu vastukäiv seisukoht on, et kuna keeruline rahaseis tekkis seoses läbiviidud reformidega, siis on tekkinud probleemi lahendamine siiski ministri kohustus.’ 1. juuli, 2010 tühistab Jänes reformi. Kusagil sündmuste keerises paneb ameti maha Järvi esindusisik Sirje Endre. „Ma ei saa esindada maestrot sel põhjusel, et ma ei saa enam aru, mida ta soovib. /---/ Ma olen Järviga sel suvel palju kohtunud ja loomulikult on meil tihe kirjavahetus, maesto on suurkuju, maailmakodanik ja very important person, kuid ma ikkagi soovitasin tal keskenduda ERSO hooaja alguse pressikonverentsil oma loomingulistele plaanidele ja muusikaküsimustele. Kohapeal aga selgus midagi muud – ta asus tegema poliitikat."Situatsiooni tulemusena segadus jätkub, eelarves on endiselt puudujääk, ning ERSO liikmed olid üle nädala kohustuslikul palgata puhkusel. 7. septembril 2010. Aastal jõudis intsident meediasse, kui ERSO juht Andres Siitan Laine Jänesele avaliku kirja saatis.

Sihtgruppi on ERSO-skandaali puhul raske määrata, sest see lugu paisus nii suureks, et hõlmas kogu avalikkust. Tõenäoliselt oli algselt sõnum suunatud kogu avalikkusele (avaliku kirja näol) selle pärast, et oma erialaringkonnas ei saadud enam hakkama ja otsiti avalikku toetust. Mingil määral olid sihtrühmaks kindlasti asjaosalised ise, näiteks ERSO muusikud, teisest küljest jälle poliitikud, kes saaksid seadustega ja riigi tasandil olukorda muuta, mida Neeme Järvi ka oma kommentaaride ja väljaütlemistega saavutada üritas.

Maestro Neeme Järvi suhtekorraldaja/esindusisiku Sirje Endre tegemata töö seisnes selles, et ta ei suutnud kosta niivõrd kindlate tõekspidamistega mehe, nagu maestro Neeme Järvi, eest. Järvi esindaja ametist Endre koguni loobus, sest ei saanud enam oma esindatavast ja tema tegevusest aru. Endre küll püüdis Järvile nõu anda, et maestro piirduks ERSO hooaja alguse pressikonverentsil kultuuriliste teemadega, kuid Järvi tõstatas sellest hoolimata poliitika teema. Professionaalse suhtekorraldajana poleks Endre tohtinud kindlasti oma esindusisikule sõnu suhu panna või midagi vägisi peale sundima hakata. Oleks tulnud just keskenduda rohkem sellele, kuidas maestro saaks oma mõtteid ja maailmavaateid väljendada ilma, et muutuks liiga emotsionaalseks või isiklikuks. Hea suhtekorraldaja poleks skandaali keskel oma ametit maha pannud, vaid püüdnud vähemalt oma esindusisiku eest seista. Kindlasti ei saa ühe osapoole kommunikatsioonijuhilt oodata kõigi probleemide lahendamist ja terve olukorra korda seadmist, kuid kindlasti oleks saanud kas või oma esindusisiku maine eest seista. 

Antud skandaalis mängis Andres Siitan justkui ise endale suhtekorraldajat, võttes vastu otsuse, et kirjutab Laine Jänesele avaliku kirja ja peseb n-ö oma musta pesu avalikkuse ees. Lahendusena oleksin näinud tehtud vigade võimalikult kiiret avalikku tunnistamist (selle skandaali puhul toimus pigem enda vigade kellegi teise kaela ajamine ja avalik süüdistamine). Samuti oleks mustamise abil võidud paluda vabandust (vabandus küll kolme miljonit krooni tagasi ei too, aga võib soojendada suhteid, mis omakorda võib viia isegi mingisugusegi kompensatsioonini).

Endale võttis suhtekorraldaja rolli ka maestro Järvi, kes pärast Endre ameti mahapanekut ise teravalt avalikkuse ees sõna võtma hakkas. Selle lahenduseks oleks pidanud kuulama kriisist kõrval seisvate spetsialistide (advokaadid, suhtekoraldajad jne) soovitusi, mitte muutuda liiga emotsionaalseks. Neeme Järvi, kõrgelt haritud ja austatud mees, suhtekorraldajana oleks pidanud olema nutikam selles osas, et mõtlema, kudas väljendada oma mõtteid nii, et neil oleks mõju ja nendest oleks kasu, seda aga liiga emotsionaalseks ja isiklikuks muutumata. Tark oleks olnud usaldada siiski ka suhtekorraldaja soovitussõnu.

Minu arvates poleks kindlasti osapooled tohtinud avalikult üksteist mustama hakata, see tõstatab inimestes umbusaldust ja näitab ebaprofessionaalsust. Maestro Järvi oleks pidanud rohkem oma esindusisikut usaldama. 

See skandaal on näide sellest, kuidas kahe suurema kogukonna esindajate isiklike lahkarvamuste ja kommunikatsioonihäirete tõttu peavad nüüd kannatama väga paljud inimesed. Samuti on osapoolte enda nimed määritud. Usaldust võita ja heaad nime teha on väga raske ja aeganõudev protsess, aga kaotada võib selle kõige mõne sekundiga.

Ebaprofessionaalne suhtekorraldus toob endaga kaasa kahju. Neeme Järvi esindusisiku Sirje Endre ameti maha panemine tegi kahju, sest jättis Järvi halba olukorra, kahjustades tema mainet. Ühtlasi kahjustas antud suhtekorraldaja ka enda mainet, näidates enda ebakompetentsust. Veelgi ebaprofessionaalsemalt käitudes oleks ta võinud lahkuda skandaaliga, mustates oma esindatavat, süüdistades teda kokkulepete eiramises. Tema põhjendus ameti maha panemise kohta oleks võinud ebaprofessionaalsemalt käitudes olla solvav ja välja tuua avalikkusele mitteteadaolevaid fakte. Ebaprofessionaalselt käitudes oleks antud suhtekorraldaja võinud ka valetada, edastada avalikkusele valeinformatsiooni ning süüdistada Järvit.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, maine

Professionaalne ja ebaprofessionaalne suhtekorraldus

Suhtekorraldus on järjepidev tegevus, mille käigus edastatakse vajalik tõene teave organisatsiooni sees või organisatsiooni ja avalikkuse vahel, kusjuures viimase puhul toimub nii teabe saatmine avalikkusele kui ka avalikkuselt tuleva teabe vastuvõtmine ja sellest järelduste tegemine. Suhtekorralduse tähtsaimaks omaduseks peame eetilisust, mis tagab saadetava teabe ja ka organisatsiooni usaldusväärsuse. Ebaeetlilne suhtekorraldus võib rikkuda suhteid ning takistada teabe levimist, muutudes seejuures väheusutavaks.

Professionaalse ja ebaprofessionaalse suhtekorralduse erinevuste kirjeldamiseks mõtlesime välja osaliselt päriselt toimunule toetudes olukorra, milles suur jaekaubanduskett asendab oma sortimendis pakendatud kohalikku veise- ja sealiha odavama välismaisega, toetudes uuringutele ostjate eelistuste kohta.

Professionaalne suhtekorraldus peaks teemat tarbijaile seletama juba varakult. Pikalt enne muudatusi tuleb avaldada informatsioon uuringute kohta, pöörates erilist tähelepanu eestimaise pakendatud veise- ja sealiha vähesele tarbimisele. Samuti, enne otsuse tegemist, kas kohalik toodang asendada võõramaisega, tuleb avalikkust informeerida sellest mõttest ning vaadata, kuidas reageeritakse. Positiivse või neutraalse vastukaja puhul võib teha lõplikku otsuse ning liha asendada. Kogu kampaania käigus tuleb korrutada osasid tarbijate jaoks tähtsaid punkte: muudatus puudutab ainult pakendatud veise- ja sealiha, lahtiselt saab seda osta edasi. Kui siiski juhtub, et ajakirjandus või tarbijad mõistavad valesti ja mõtlevad näiteks, et kaob kogu Eesti liha, tuleb kiiresti seletada, mida otsus tegelikult ütleb. Tähtis on seejuures avaldada  materjale mitte ainult uudisvoogudes, vaid ka koduleheküljel ning suhelda klientidega muude kanalite kaudu, näiteks sotsiaaldmeedias. Kui siiski eestimaise liha kaotamise vastu on paljud, tuleb otsus ümber vaadata ja Eesti liha tagasi poodidesse tuua, arvestades klientide soove.

Ebaprofessionaalne suhtekorraldus tähendaks, et teemast vaikitakse, kuni kohalik liha vaikselt letilt kaob ja seda suure käraga märgatakse. Ettevõte asub end kaitsma väidetega, et nii on tarbijatele parem, seletamata tegelikke põjuseid. Kui mainitakse uuringut, ei öelda konkreetseid arve. Kui olukord otsustatakse siiski lahendada, edastatakse informatsiooni ainult mõne kanali kaudu, näiteks ajalehtedes ja sotsiaalmeedias, unustades aga oma kodulehekülje, millel peaksid saadaval olema kõik pressiteated. Võimalik, et kontrollitud ja analüüsitud info edastamise asemel räägib mitu otsusega seotud inimest eraldi erinevatele kanalitele eri juttu, mis viib segadusse ja langetab kõikide sõnavõtjate usaldusväärsust. Siis otsustakse vinguvat avalikkust ignoreerida.

Märkimisväärne, et professionaalse suhtekorralduse puhul on teave avalik kõigile, kuigi mõjutab ennekõike kaubandusketi kliente, kelle arvamusega püütakse kõige enam arvestada. Kui tekibki mingi konflikt, saab seda kiirelt ja rahulikult lahendada, toetudes varem avaldatud informatsioonile. Sellisel lähenemisel tuleb teha rohkem tööd, teavitades pidevalt kliente võimalikest muudatustest ning kuulates ära nende arvamuse, kuid see tagabki kindluse ning võimaldab toimida rahulikult peaaegu igas olukorras.

Ebaprofessionaalsel juhul võib halb otsus mõjutada suuremal määral kogu avalikkust, kuna kodumaisete kaupade müük on üsna hell teema ja rahvas tahab aidata kohalikke põllumajandusega tegelejaid. Kontrollimatul teabe paiskumisel ajakirjandusse võib toimuda mõningane valeinterpretatsioon, mis viib teema kogu kodumaise liha müügi peale ning kahjustab sellega ettevõtte mainet veelgi enam. Sellest võib järeldada, et algne korraliku teavitustöö ingoreerimine on kasulik seni, kuni info ilmub mõnest muust allikast ja toob oluliselt suuremat kahju. Langeb usaldusväärsus ja kahjustub maine.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, maine

Noorte kolleegide suhtekorralduspilt

Kasutan seda blogi ka oma noorte kolleegide ehk õliõpilastega suhtekorralduse olemuse üle arutlemiseks. Siin on kodutöö juhend, mis aitab mõtteid koguda.

Version:1.0 StartHTML:0000000167 EndHTML:0000006776 StartFragment:0000000515 EndFragment:0000006760

Kodutöö juhend

Töö on kahe inimese grupitööna valmiv essee. Mõlemad kirjutajad peavad valima positsiooni - üks kirjutab osa tööst professionaalse suhtekorraldaja vaatevinklist ja teine ebaprofessionaalse tegija seisukohalt.

Essee peab vastama küsimusele:

• Mis vahe on professionaalsel ja ebaprofessionaalsel suhtekorraldusel?

Töö alguses annavad üliõpilased enda sõnastatud suhtekorralduse definitsiooni. Edasi vastavad üliõpilased küsimusele, kas suhtekorraldus peab olema eetiline ja põhjendavad oma vastust. Seejärel tõestatakse oma väidet võrdlusega, st võetakse üks sündmus, kas tegelikust elust, meediast või mõeldakse välja näidissündmus (näited all). Kirjeldatakse professionaalset suhtekorraldust ja manipuleerimist, ebaeetilist suhtekorraldust või propagandat. Kui teil puuduvad andmed, kuidas täpselt tegutseti, kirjutage oma arvamus, kuidas oleks võinud tegutseda professionaalne suhtekorraldaja ja kuidas ebaprofessionaalne. Püüdke vastata järgnevatele küsimustele:

• Kes on antud juhtumi puhul sihtgrupid?

• Mida tehakse kampaania käigus, millised on võtmesõnumid?

• Milliseid kanaleid kasutatakse?

• Milline kasu on professionaalse suhtekorralduse tegevusest probleemi lahendamisel?

• Millist kahju teeb ebaprofessionaalne suhtekorraldus, isegi kui lühiajaliselt saavutatakse võit?

• Kuidas erinevast lähtekohast tehtud töö mõjutab mainet ja imagot?
  

Kui kasutate allikaid, siis olge korrektsed viitamisel.

Töö pikkus maksimaalselt 3 lk.

Töö edastamine www.suhtekorraldus.ee/blog

Teksti loomisel pidage silmas, et tegu on avaliku tekstiruumiga.

Blogipostituse võib teha oma nime all või varjunime all, saates mulle meilile aune@suhtekorraldus.ee sõnumi, kes on pseudonüümi taga.

Töö tähtaeg: 18. veebruar

Näidisjuhtumid:

• Eesti Energia ei korvanud inimestele elektri kõikumise tõttu hävinud kodutehnikat.

• X rikkus head valimistava.

• Vallavanem jäi purjuspäi roolis politseile vahele.

• Lastefond ostis kõnniroboti.

• Ministeerium otsustas nn eliitkoolid muuta elukohajärgseteks koolideks.

• Otsustan korraldada kampaania kodutute koerte varjupaigale 3000€ kogumiseks.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, imago, maine

Tallinna Konverentsil

Rääkisin Tallinna Konverentsil keskastme juhtidele negatiivse sõnumi edastamisest. Siin pole ühte ja kõigiletoimivat taktikat. Kõigepealt pead iseennast mõistma, milline juht oled, mis on sinu tugevad küljed, mis on sulle suhtlemisel probleemiks. Peab mõtlema ka vestluspartneri peale, mis on tema eesmärk, millised on tema motivaatorid.

Juht paks tundma ka spekulatiivseid veenmisvõtteid, mida võiks kasutada vestluspartner. Nendest spekulatiivsetest meetoditest kirjutan edaspidi eraldi postituse. Samuti on hea teda, milline on juhi enda kuvand töötajate seas.

Kui sul on vastused kolmele küsimusele: mida ma tahan ütelda? Kuidas ma tahan, et vestluspartner ennast tunneks? ja mida ma tahan, et vestluspartner nüüd teeks?, siis tuleb  see negatiivne vestlus ette võtta.

Näita, et ka sinule on see vestlus raske, et sa ei naudi olukorda. Räägi kogu sisu korraga, ära jäta midagi rääkimata, et ehk homme on seda kergem öelda. Pole vaja koera saba jupikaupa maha raiuda. Kuula, õpi. Kui vestlus on läbi, näita, kuidas sa tahad edasi minna. Kui sa tahad vestlskaaslasega ka edaspidi koos töötada, siis jäta talle viisakas taganemistee, et ta peale negatiivset sõnumit saaks endast lugu pidada.  Kui vestlus on lõpetatud, ära hakka sama asja uuesti ja uuesti ketrama või tänitama.

Töötajad on meie kõige olulisemad mainekujundajad.

Esitati ka väga põnev küsimus. Mida arvavad töötajad vahetust ülemusest, kes negatiivset uudist edastades teatab, et see kõik on lolli tippjuhi idee.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: Juht, kekastme juht, Tallinna Konverentsid, negatiivne sõnum, kuvand, imago, maine, maiekujundaja