Aune Pasti ajaveeb RSS

Aasta aega vaikust

Tere taas! Kasutasin seda blogi peamiselt üliõpilastega suhtekorraldusteemaliste dialoogide pidamiseks. Pärast Tartu ülikoolist lahkumist on blogi olnud nö "kalevi all". Kirjutasin raamatut "Minu unistuste Monaco. Printsi poole teel". Nüüd raputan blogi tolmust puhtaks. Ühiskonnas toimub nii palju suhtekorralduse ja kommunikatsiooni vaatekohast huvitavat, et tahaks jälle sõna sekka öelda. 

See aasta algas väga huvitavalt. Koolitasin pea kaks kuud igal tööpäeval Tallinna koolide ja lasteaedade juhte. Väga toredad inimesed. Üheskoos saime arutada streigieelset kommunikatsiooni ja kaardistada Eesti haridusmaastiku kommunikatsiooni laiemalt. Sellest sündis 2 artiklit.  Õpetajate meeleheide pole meelelahutus: http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6921 oluline sõnum on, et straigile kaasatulijaid-toetajaid tuleb hoolega valida ja streigi sõnum peab olema selge, sest meie oskused demokraatias ja kogemused sotsiaalsete avantüüridega ei ole veel nii tugevad, et elaksid üle mainekahju, mida teeks meelelahutuslik etteaste. 

Ja: Tunnustus on rahast tähtsam http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6975

Lubasin veel teha haridusasutuse kommunikatsioonistarteegia alusdokumendi. Kooliyus lõppes koolide imago analüüsiga. Homme kirjutan välja viimased tunnistused.

Ja homme pean tartu ülikooli Kommunikatsiooni instituudis loengu: Suhtekorralduse roll ühiskonnas ja suhtekorraldaja roll organisatsioonis.

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, suhtekorralduse strateegia, Minu unistuste Monaco. Printsi poole teel, imago uuringud

Suhtekorralduse kodutöö

Laialt on levinud lähenemine suhtekorraldusele, kui organisatsioonide ja meedia vahelist kommunikatsiooni toimetav kordineerija, reaalses elus hõlmab suhtekorraldus aga hoopis laiemat valdkonda, nimelt algab see indiviidide personaalse kommunikatsiooni tasandilt ning laieneb erinevate organisatsioonide, valitsuse, meedia ja kogu avalikkuse kommunikatsiooniks tervikuna, mis ideaalis peaks lähtuma ühiskonnas tervikuna aksepteeritud normidest ja tõekspidamistest ning oma ülesehituselt arvestama maailma/riigi/organisatsiooni/indiviidi pikaajalisi eesmärke, hoiakuid ja uskumusi. Lähtudes ühest võimalikust suhtekorralduse definitsioonist, mille kohaselt suhtekorralduse funktsiooniks on luua ja hoida vastastikkust heaolu võimaldavaid suhteid, võib oletada, et suhtekorralduse juured ulatuvad tsivilisatisooni tekke algusaegadesse. Filosoof Locke oma kirjelduses hüpoteetilisest looduseisundist väitis , et inimesed on algselt huvitatud koostööst. Tulemuslik koostöö aga eeldab vastastikku arusaadavat kommuniktasiooni - seega suhtekorraldust.

Nagu kõigis teistes meie elukorraldust puudutavates valdkondades, peaks ka suhtekorraldus arvestama ja oma tegevuses lähtuma eetilistest normidest, olgu siis valdkonnaspetsiifilistest või ühiskonnas tervikuna aksepteeritavatest. Kahjuks võib aga suhtekorralduse ajaloost leida küllaldaselt juhtumeid, kus suhtekorraldus ulatab oma abistava käe sarnaselt advokaadiga, kui väärtegu või organisatsiooni maine on juba kahjustatud ning aitab leevendada teo/juhtumiga kaasnevaid tagajärgi. See on üks tahk, mis kohati varjutab suhtekorralduse valdavalt positiivset mainet, kuid loodan, et ülekaalus on siiski suhtekorralduse positiivsed mõjud nii organisatsioonildele, kui ka ühiskonnale tervikuna. Suhtekorralduse jätkusuutlikuse ja professionaalsete suhtekorraldajate maine ja pikaajaliste eesmärkideni jõudmise üheks oluliseimaks tingimuseks on just eetilistest normidest lähtumine oma töös, mis loob usalduse.

Eelnevalt kirjeldatust lähtudes tooksin ühe näite praktikast, mis on kaudselt seotud eetikaga suhtekorralduses ja illustreerib selgelt, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ja maine kujunemisel/kujundamisel on suhtekorralduse vaatenurgast oluline roll täita igal organisatsiooni liikmel.

Juhtumi taustinformatsioon – tegemist on Hispaania päritolu, moevaldkonnas tegutseva ettevõttega (börsiettevõte). Üheks osaks nende turunduskommunikatsioonist on PR kampaaniad, millede strateegilise planeerimisega alustatakse vähemalt aasta enne kampaania algust. Igaks hooajaks (aastas 2 hooeaega) valitakse oma ettevõtte toodangut/brändi esindama avalikkusele tuntud persoon valdavalt meelelahutuse valdkonnast. Antud brändi kampaaniates on oluline eelkõige oma esindaja isikuomaduste, tegevuse, hobide ja maailmavaate kajastamine läbi ajakirjanduse, millega bränd kaudselt seotud on. Näiteks intervjuud koos fotodega, kus esidaja kannab antud brändi tooteid ja ajakirjade toimetatud moeleheküljed, kus osaliselt presenteeritakse ka brändi tooteid, PR ja heategevusüritused, kataloogid jne. Eelmisel aastal valiti esmakordselt oma brändi esindama maailmas tuntud modell, kes on laialdaselt tuntud ka oma hobide, isikuomaduste ja professionaalsuse poolest moevaldkonnas. Kõik laabus ilusti aga Suurbritannia turuga (eelkõige Londoni) seotud kampaanias tegi PR juht olulise vea.

Ebaprofessionaalne suhtekorraldus: Firma ja modelli vahelises lepingus, mis sõlmiti agentuuri vahendusel oli kirjas, et Suurbritannia turul valib ettevõte oma PR kampaania kanaliks ühe kolmest pakutud väljaandest: Vogue, Bazaar, The Sunday Times. PR juht sõlmis aga kokkuleppe hoopis ajakirjaga InStyle, kellega nad olid eelnevalt koostööd teinud, kus tal olid isiklikud kontaktid ja kellede lugejaskonda  pidas ettevõte oma toodete potensiaalseks tarbijaks. Samuti oli antud tööst vägagi huvitatud ajakiri, kel avanes võimalus moeeri pildistada koostöös tipptasemel modelliga. Ettevõtte töötajad koostöös ajakirjaga koostasid ideekavandid, valisid projekti elluviimiseks meeskonna, sõlmisid lepingud, organiseerisid produktsiooni, koostasid intervjuud jne., kuid millegipärast otsustati modelli ja tema agentuuri koostööst mitte informeerida, vältides nii võimalikke ebameeldivusi (kuna lepingus sätestatud tingimusi ei täidetud). Kui võteteni oli jäänud vaid mõni päev ja osa antud töö produtseerimisega seotud meeskonnast oli juba Londonisse lennanud, vastati lõpuks ka agentuuri ja modelli poolt korduvalt esitatud küsimusele, millise väljaandega koostööd tehakse, et väljaandeks on hoopis InStyle. Agentuur ja modell keeldusid moeseeria pildistamisest antud ajakirjale, kuna see kahjustaks otseselt modelli mainet. Üks modelli pikaajalise edu olulisim komponent on olnud just hoolikalt ja pikaajalisest perspektiivist lähtudes koostöö projektide valimine ning planeerimine.  Kriisi lahendades apelleeris ettevõtte PR juht eelkõige asjaolule, et ta on suure töö ära teinud, võttegrupp on kohal … kulud on tehtud ning oleks inimlik ja igati kena kui modell siiski otsustaks töös osaleda. Eeltoodud lähenemisega tõestas ettevõtte esindaja kui vähe ta tegelikult hoolib oma koostööpartneritest ja nendega sõlmitud lepingust. Seega ta tõestas oma ebaprofessionaalsust ja kahjustas suuresti nii iseenda, kui ka oma ettevõtte mainet kõigi osapoolte silmis. Valides taktikaks valetamise ja probleemi lahendamise edasilükkamise, käitus ta ebaeetiliselt, seades  ohtu projekti osalised ning riskides asjaoluga, et kogu antud hooaja kampaania oleks katkestatud, seega oleks ettevõttel jäänud teenimata suur osa oma planeeritud kasumist.

Professionaalne suhtekorraldaja: Arvestades kogu planeeritud kampaania mahukust ja ulatust oleks PR töötaja pidanud juba lepingu koostamisel agentuuriga täpsustama veelgi detailsemalt ettevõtte nägemusi, koostööpartnereid ja sihtgruppe. Läbirääkima agentuuriga, kuidas oleks võimalik koostöös jõuda soovitud sihtgruppide ja tulemusteni. Olles samas avatud uutele võimalustele ning püüdes väljaselgitada milliste uute sihtgruppideni ja millisel kujul oleks võimalik jõuda soovitud tulemuseni koostöös agentuuri poolt pakutud väljaannetega  ja oma brändi esindajaks valitud modelliga. Nagu hiljem selgus, jõudis brand tänu modelli persoonile, uue ja ulatusliku ostajaskonnani koostöös The Sunday Times’iga. Mainitud koostöö oleks andnud veelgi paremaid tulemusi, kui Suurbritannia kampaaniat oleks pikemaajaliselt ning professionaalsemalt planeeritud ja ülesehitatud, mitte nö. tulekahjut kustutades. Planeerimine ja korralik eeltöö oleks eos ära hoidnud kerkinud probleemi, samuti poleks kahjustada saanud ettevõtte maine koostööpartnerite silmis, kellega tuleb tõenäoliselt koostööd teha ka tulevikus.

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus

Mis vahe on professionaalsel ja ebaprofessionaalsel suhtekorraldusel?

Et suhtekorralduse tegevusvaldkond ja –haare on võrdlemisi lai, olles seotud nii organisatsiooni, tema klientide kui ka avalikkusega, pole võimalik anda sellele üht ja ainuõiget definitsiooni. Olenevalt keskkonnast ja kommunikatsiooni alastest olukordadest, on sel mitmeid eesmärke. Ometi on selge, et suhtekorralduse põhiline ülesanne on organisatsiooni huvide eest seismine, seda tuleb teha ette planeeritult ja võimalikke probleeme ette nähes – vastupidiselt valdavale arvamusele, nagu oleks suhtekorraldaja töö probleemide lahendamine alles pärast nende puhkemist. Ka see on üks võimalikke väljundeid, millega tuleb suhtekorraldaja igapäevaselt kokku puutuda, ent hea suhtekorraldaja püüab eos organisatsiooni mainet kahjustavaid intriige vältida ning püüab luua selle ümber usaldusväärse ja positiivse reputatsiooni. Suhtekorraldus keskendub organisatsiooni ja ühiskonna ühiste (samasuguste) väärtuste leidmisele ja rõhutamisele, andes mõista, miks teenib organisatsioon avalikkuse huve ja millist kasu viimane organisatsiooni tööst saab. See toimub eelkõige planeeritud infovahetuse ja turunduse teel. Infotehnoloogia alase arengu tõttu on ka suhtekorraldus laienenud erinevatele uutele tasanditele (sh platvormidele), milledest viimasel ajal kõige sagedasemaks kõneaineks on sotsiaalmeedia erinevad võimalused. Ent vähem tähtis pole avaliku arvamuse analüüsimine ja vastavalt sellele oma edasise tegevuse kujundamine, mille laiemaks eesmärgiks on avalikkuse hoiakute ja seisukohtade mõjutamine organisatsioonile soodsas suunas. Ka ei saa ebaoluliseks pidada organisatsiooni juhtkonna ja kolleegiumi nõustamist meedia-, finants- ja poliitsuhete teemal, tootlikkuse ja kasumlikuse suurendamise ja töökeskkonna paremaks muutmise eesmärgil.

Küsimus, kas suhtekorraldus peab olema eetiline, võiks aeg-ajalt – et mitte öelda iga hetk – professionaalsele suhtekorraldaja kukla taga mõlkuda, sest oma praktilises töös tuleb tal selle dilemmaga tihedalt kokku puutuda. Ühest küljest maksab suhtekorraldajale palka tema ülemus – organisatsiooni juht, kelle esimeseks eesmärgiks on üldjuhul institutsiooni kasumlikkus või vähemasti immateriaalne edu. Seetõttu tuleb suhtekorraldajal täita oma juhi korraldusi. (Õppejõu märkus: kaasaegne juht, kes on edule orienteeritud, mõistab, et tänapäeval saab organisatsioon olla edukas üksnes avalikkuse toel. Avalikkus aga toetab enamasti oma väärtustega kokkulangeva tegevusega organisatsioone... Või neid, kes jagavad kartuleid ja küttepuid. Avalikkust ei ole olemas, on kümned erinevad avalikkused, keda siis üpris meelevaldselt  ühe avaliku arvamuse mütsi alla viiakse). Teisest küljest tuleb mängu inimese enese sisemine eetilisuse küsimus. Kuna professionaalseks suhtekorraldajaks saab pidada vaid ausat ja eetilist PR-tegelast, kelle sisemiseks kutsumuseks peaks olema oma tööd läbipaistvalt teha, tuleks esitada endale küsimus: mis on olulisem – kas see, et saavutada organisatsioonile lühiajaline, ent silmnähtav edu, või mõelda pikemaajaliselt – nii organisatsiooni kui ka enda tõsiseltvõetavuse huvides? Olen veendunud, et eetilise suhtekorraldaja töö on küll mõnevõrra ebameeldivam – teha ebapopulaarseid otsusi ja tunnistada tehtud vigu –, kuid pikemaajaliselt loob see organisatsioonile positiivsema ja usaldusväärsema kuvandi. Ebaeetiline suhtekorraldaja võtab oma töös üleliigseid riske, mistõttu on n-ö libastumise korral tagajärjed nii organisatsiooni kui ka tema enda jaoks võrdlemisi rasked.

Käesoleva töö raames analüüsime suhtekorralduslikust aspektist selle aasta üht enam kõmuainet tekitanud meediasündmusest, Andrus Veerpalu dopingusaagat. Jättes siinkohal kõrvale antud loo ehk kõige olulisema küsimuse – kas Eesti esissuusataja tarvitas keelatud aineid või mitte – püüame selgusele jõuda, kas Eesti Suusaliidu avalikkusega suhtlemine vastab professionaalse suhtekorralduse põhiprintsiipidele või oli tegemist ebaeetilise ja seega taunitava ebaprofessionaalse tegevusega. Meediast läbikumavale avalikule arvamusele toetudes on lihtne viimasele väitele alla kirjutada.

Selle loo teeb põletavaks ja kogu üldsust kaasavaks asjaolu, et Andrus Veerpalu on läbi aegade olnud üks Eesti armastatumaid sportlasi, teda peeti tagasihoidlikuks ning üldine kuvand temast oli kui ausast ning väärikast sportlasest. Selle juhtumi sihtgrupiks pole mitte üksnes suusafännid, vaid ka spordikauged inimesed, sest suusatamine on eestlaste seas ajalooliselt üks huvpakkuvamaid alasid olnud. Suurvõistluste ajal on kogu Eesti rahvas olnud oma sangaritele pöidlaid hoidmas – eelkõige just Veerpalule. Nüüd, mil paljastati tema kõrvalepõiked austusväärselt sportlasteelt, muutus tasakaalutuks ka eestlaste rahvuslik uhkus. Välismaised meediakanalid – eelkõige igipõlised rivaalid norrakad – avaldasid heaskiitu, et seesugune pettur paljastati. Tõsiasi, et Eesti suusaliit lükkas kuuldused, justkui oleks A-proov olnud positiivne, ümber, asetas Eesti üldsuse Veerpalu suhtes kaitsvale positsioonile ning muutis sellega olukorra edasist käiku arvestades keerulisemaks. On selge, et Eesti Suusaliidu üheks suurimaks veaks, millest kogu edasine valede jada alguse sai, oli juhtumi algfaasis antud kinnitus meediale, et sellised kuuldused ei vasta absoluutselt tõele. See on selge valetamine, mis – olgu tõerääkimine kui tahes keeruline – ei vasta eetilise suhtekorralduse põhimõtetele. Olgugi, et kuulduste kinnitamine või küsimuse “mitte kommenteerimine” pole antud juhul kõige mugavamad lahendused, valiti sedapuhku kõige valusamate tagajärgedega otsus. Seda näitas ka antud juhtumi kulminatsioon.

Eesti suusaliidu algsed võtmesõnumid olid resoluutsed – Veerpalu ei ole süüdi ning tegemist on ajakirjanduse või mistahes institutsiooni nende suunalise vandnõuga. Kuid mida aeg edasi, seda segasemaks ja mitmetimõistetavamaks muutusid Suusaliidu avaldused. Hiljem hakati vett segama erinevaid teaduslike peensuste tundmist nõudvaid avaldusi kasutades – need ei olnud küll otseselt valed, ent tavavaatajat püüti sellega lihtsalt segadusse ajada. Hiljem, kui ajakirjandus juhtumiga harjus ja end teaduslike üksikasjadega kurssi viis, sai ilmsik, et algsed väited oli puhas demagoogia, millel polnud muud tagapõhja, kui teema käsitlemine ümber nurga. Selliseid sõnumeid saadeti laiali põhilisi meediakanaleid ära kasutades. Hiljem pidid suusaliidu töötajad siiski oma sõnu sööma.

Antud loo taustal võib öelda, et professionaalne suhtekorraldustöö oleks toonud lühiajaliselt küll valusaid tagajärgi – Veerpalut oleks kohe pärast A-proovi tulemuse ilmsik tulekut petturiks tembeldatud ning ilmselt oleks ka sedavõrd suur eestlaste toetus olemata olnud, ent pikemas perspektiivis poleks suusaliitu nõnda karmilt süüdistatud. Kahjuks valiti ebaprofessionaalne tee, mis paraku kahjustas tugevalt nii Veerpalu kui ka Eesti suusajuhtide mainet, seadis kahtluse alla teiste Eesti suusatajate tulemused ning – nagu viimastest spordiuudistest järeldub – mõjutas tugevalt ka Eestis töötavate välistreenerite usaldusväärsust. Näiteks esmapilgul vähe antud juhtumisse puutuva Eesti sprindikoondise norrakast treeneri väitel pole tal enam Norras ega mujal maailmas treenerina tööd võimalik leida – tal on n-ö märk küljes.

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, eetika, maine, Veerpalu

Suhtekorraldusest nii ja teisiti

Suhtekorraldus on protsess, mille ülimuslikeks eesmärkideks on tagada organisatsioonidevaheline sujuv kommunikatsioon, maine, usaldus, pidades sealjuures silmas tõe säilumist ning püsides eetika piirides. Seda kõike kahjuks paraku tihtipeale ainult teoorias. Praktikas võib suhtekorraldusest kui sellisest rääkida tihti isegi pigem kui mainekujundusest, kus avaliku sfääri organisatsioonide tähtsaimaks prioriteediks avalikkuse ees on tema maine, mitte sujuvus ja eelkõige tõde. See panebki suhtekorraldajad kaunis komplitseeritud olukordas– tõde versus maine. (Õppejõu kommentaar: suhtekorraldus loob hea maine läbi usalduse, head mainet pole võimalik valele üles ehitada. Protsess on lihtne: uuringud, millised on ühiskonna väärtushinnangud, millise don organisatsiooni väärtushinnangud, mida ootavad kliendid ja avalikkus, kas organisatsioonil on seda pakkuda ja siis organisatsiooni muutmine nii, et tema tegevus vastaks avalikkus eootustele ja lõpuks heast tegutsemisest hästi rääkimine. Professionaalne suhtekorraldus ja hea maine on lahutamatud, mitte teisteist välistavad.)

 Hea suhtekorraldaja on samas ka suurepärane valetaja ja truu (valve)koer oma koduorganisatsioonile. (Õppejõu kommentaar: professionaalne suhtekorraldaja ei tohi valetada). Ta on alati ja igas olukorras võimalikult erapooletu isiklikus plaanis, kaitses vaid esindatavat organisatsiooni, jättes sealjuures kõrvale isikliku arvamuse. (Õppejõu kommentaar: suhtekorraldusjuht või kommunikatsioonijuht on juht teiste juhtide seas, suhtekorraldus on juhtimise vahend, kui suhtekorraldajal ei ole oma arvamust, siis ta ei ole professionaalne. )  Loomulikult on igal inimesel igast juhtumist omad arusaamad ja ka isiklikud eetikakoodeksid, ent hea suhtekorraldaja suudab end sajaprotsendiliselt pühendada esindatava organisatsiooni huvide esindamisele, vajadusel kaitsmisele. (Õppejõu kommentaar: suhtekorraldaja tegutseb nii avalikkuse kui organisatsiooni huvides, suhtekorraldus on kahepoolne, nii organisatsiooni sissepoole kui avalikkusele. Avalikkuse huvide esindamine organisatsioonis aitav organisatsioonil muutustega kohaneda. Ma olen päris kindel, et tänapäeval ei ole ükski legaaalne organisatsioon edukas avalikkuse toetauseta.) Seda selleks, et suhtekorraldus peab olema eetiline, sest suhtekorraldaja on eelkõige organisatsiooni südametunnistus, tema ülesandeks organisatsioonisiseseid sündmusi, otsuseid, arutelusid sünteersida presenteerida avalikkusele. Tihti tekivadki sellises olukorras käärid – kas arvestada siseste huvidega või anda avalikkusele võimalikult adekvaatne, aus ja eetiline info.

 Info edastamises on professionaalne suhtekorraldaja kiire ja täpne ning pädev. Näiteks lennu ärajäämisel või edasilükkumisel teavitab ta reisijaid koheselt nii põhjustest kui ka võimalisest lahendustest ning mitte tühje sõnu loopides – lahenduseideid ka rakendades. Ebapädev suhtekorraldaja aga jääb kas suisa tabamatuks või hämab ja vassib, et nemad (organisatsioon) ei ole üldse süüdi, tihti pannes hoopis klienti end süüdi tundma.

 Ebaprofessionaalse suhtekorraldaja põhiparooliks on aga „kahjuks ei saa/soovi ma antud teemat kommenteerida“ või otsest kontakti vältides „palun pöörduge selle ja teise poole“ (tihtipeale asjassepuutumatu isiku) või mis veel hullem – jäädes nii telefonitsi kui meilitsi tabamatuks ning hiljem infot edastades näiteks organisatsiooni kodulehe või pressiteate kaudu.

 Lennukinäite juurest konkreetse juhtumi juurde jõudes analüüsin Peeter Rebase ja Estonian Airi konflikti, milles härra Rebane pidi kojulendu Stockholmist õige mitu tundi, kusjuures – pimedas teadmatuses, ootama. Ja seda suuresti ebakompetentse suhtekorralduse tõttu. Nimelt ei informeeritud reisijaid ei lennu viibimise põhjustest ega konkreetsest pääseteest, st lennuaega muudkui lükati edasi ja edasi.

 Mille peale rebane Estonian Airilt kompensatsiooni nõudis, viidates Euroopa Parlamendi seadusele, mille kohaselt peab lennufirma vähem kui 1500 km pikkuse lennu viibimisel üle kahe tunni, maksma reisijale 250 eurot, kompenseerima söögid-joogid ja majutuse ning kahe telefonikõne või e-mailide saatmise kulud. Mida Estonian Air aga kompenseerima ei soostunud väites, et seda tehakse vaid alates 8-tunnisest hilinemisest. Lennufirma põhjendas hilinemist „eriolukorraga“, st põhjuseks lennuki tehniline rike. Euroopa Kohus on aga otsustanud (22.12.2008, 17.06.2007 & etc), et tehniline rike ei kuulu „eriolukorra“ alla.

Rebase poolne lahendusepakkumine oli, et lennufirma teavitaks reisijaid SMSiga lennu ärajäämisest, mille peale Estonian Airi suhtekorrajaldaja Triin Tammert selgitas, et nende lennufirma suurusel maailmamastaabis lennufirmal pole säärast finantsi, et SMS-teenust pakkuda, jättes täiendavad variandid, kuidas info levikut muul moel parandada, lisamata.

 Säärane käitumine Estonian Airi poolt oli küllaltki ebaprofessionaalse ja mitte just kuigi kliendisõbralik.Professionaalne suhtekorrajaldaja oleks „härjal sarvist“ haaranud kohe, st teavitanud reisijaid rikkest ning nende heaolu eest juba jooksvalt hoolt kandnud, vastavalt siis toitlustuse või ka öömaja näol, kui seda tarvis oleks olnud.

 Antud juhtumis sihtgrupiks võiks laias laastus pidada kogu Estonian Airi praegust ja tulevast reisijaskonda. Antud juhtum võis firma mainet kahjustada mitte ainult Eestis, vaid kindlasti muutis ettevaatlikumaks ka välismaalasi.

 Seega võib ebaprofessionaalse suhtekorralduse tagajärjeks olla organisatsiooni tugev maine rikkumine, mille taastamine ilmselgelt nii ladusalt toimu. Eriti kahju on aga säärase brändi puhul nagu Estonian Air, mida juba nime kaudu seostatakse Eestiga ja kui säärased apsakad peaksid juhtuma välismaalasi teenindades (mida antud juhtumiga kindasti ka tuli ette) – mis mulje see neile Eestist jätta võib?

 Allikad:

"Peeter Rebane nõuab Estonian Airilt kompensatsiooni" (2011). e24. http://www.e24.ee/?id=386170

"Peeter Rebane: Estonian Air petab kliente" (2011). Äripäev.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=66221190-9c20-4ebb-a60a-54efe0eebb36

2 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, maine, Peeter Rebane, Estonian Air

Mis vahe on professionaalsel ja ebaprofessionaalsel suhtekorraldusel?

Mis vahe on professionaalsel ja ebaprofessionaalsel suhtekorraldusel?

Suhtekorraldus omab väga laia ja ulatuslikku tegevushaaret ning selle pärast ei ole suudetud leida üht ja ainuõiget kõigile üheselt mõistetavat definitsiooni. Suhtekorraldus on plaanipärane ja pidev jõupingutus, et luua ja säilitada hea maine ning organisatsiooni ja tema sihtgruppide vastastikune mõistmine. Öeldakse ka, et suhtekorraldus on ettevõtte juhtimise vahend. Vahel aga käsitletakse suhtekorraldust kui turunduse vahendit, sest turundus ja suhtekorraldus on omavahel väga tihedalt põimunud. Mõni leiab, et suhtekorralduse igapäevaste tegevuste eesotsas on inimestevahelise kommunikatsiooni vahendamine. Kommunikatsioonivahendamisega tegelev inimene peab leidma viisi, kuidas sõnastada ettevõtte poliitika sellisena, et ta ühtiks ka avalikkuse huviga. (Past 2008) Ühesõnaga on suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks ettevõtte, firma, organisatsiooni vmt eesmärkide saavutamine, mis on igaühel erinev ja sellest tulenevalt võiks öelda, et suhtekorraldus on nagu Jaani ja Liisi vaidluse tulemus: „...meil on poolteist miljonit Eestit. Igaühel oma.“ (Past 2008)  Kõikidel meil on oma nägemus ja arvamus suhtekorraldusest, millest ei saa üle ega ümber.

Ebaprofessionaalsest vaatepunktist on suhtekorraldus võimalikult edukas avalikkusega manipuleerimine oma eesmärkide saavutamiseks. Sel eesmärgil ei informeerita kas oma töötajaid või avalikkust või edastatakse valeinfot, moonutatakse fakte, kasutatakse retoorilisi võtteid, propagandat jms. Ebapofessionaalne on vaadelda suhtekorraldust kitsalt – vaid hädavajalike pressiteadete jmt edastamisena. Ebaprofessionaalne on ka ebaadekvaatne või hilinenud reageerimine suhtekorralduslikele olukordadele (tulekahju kustutamine, mitte ennetamine) vastandlikuna professionaalsele, plaanipärasele ja süsteemsele suhtekorraldusele.

Kas suhtekorraldus peab olema eetiline? Suhtekorraldus peab olema eetiline, sest suhtekorraldaja tegutsemine mõjutab avalikkuse huve, mõtteid ja teguviise. „Suhtekorralduses edastatav sõnum peab saavutama tähelepanu, panema sihtgrupi seda aktsepteerima, sellega nõustuma ja selle põhjal oodatult käituma.“ (Past 2008) Sellegipoolest on suhtekorraldaja ettevõtte esindaja, seega peab alustama ettevõtte eetilisusest, ning alles seejärel liikuma PR-i kallale. Vaid aus ja eetiline suhtekorraldus on professionaalne suhtekorraldus.

Ebaprofessionaalne suhtekorraldus seab eesmärgi ülemaks eetikast. Selle näiteks on nt juhtkonna suuvoodriks, mitte koostööpartneriks olemine. Ebaprofessionaalse suhtekorralduse seisukohalt on lubatav fakte moonutada, tõde varjata, konkurente mustata (nt anonüümsed veebikommentaarid), kasutada ebaausaid võtteid meedia ja avalikkuse tähelepanu saavutamiseks (nt valimiste-eelne kandidaatide piltide avaldamine linnaosalehtedes). Ebaeetilises suhtekorralduses pühitseb eesmärk abinõu.

Antud töö analüüsiks valisime infoportaali Delfi internetilehel 16. veebruari hommikul avaldatud artikli pealkirjaga: „Lennujaama päästejuht: Easyjeti tagasipöördumine polnud ohtlik“. Artikkel kajastab lennuki Easyjeti katkestatud lendu ja selle tagamaid: „Tallinna lennujaama päästeteenistuse ülem Toomas Mardo ütles, et Easyjeti Londoni lennu tagasipöördumine eile õhtul ei olnud hädamaandumine, mille puhul oleks kindlasti teavitatud ka päästeteenistust. „Lennuk tuli tagasi tehnilise vea tõttu. Tegu oli kergemat sorti tehnilise rikkega…““

Antud teavituse sihtgrupiks olid lennureisijad (st kõik Tallinna Lennujaama kliendid), reisijate lähedased, Tallinna Lennujaama koostööpartnerid ja konkurendid, kõik ajalehelugejad (avalikkus) ning tulevased lennureisijad. Teadaande võtmesõnumiks on rõhuasetuse liigutamine hädamaandumiselt tehnilisele rikkele, rõhuga sellel, et Tallinna Lennujaamas hinnati olukorda adekvaatselt, ohtu ei olnud ning päästeteenistuse teavitamine ei olnud vajalik. Kuna Easyjeti lennuk pöördus tagasi Tallinna, kuigi pidi suunduma Londonisse, on avalikkuse esmaseks arvamuseks, et lennuk pidi tegema hädamaandumise.

Olukorda kommenteerib lennujaama päästejuht. Märk professionaalsest suhtekorraldusest on, et avalikkusega suhtleb vaid selleks volitatud isik ning lennujaama töötajad kommentaare ei jaga. Sõnum on lühike ja faktipõhine. Avalikkusega suheldakse meedia kaudu. Lennujaama päästejuht püüab pehmendada olukorda, et mitte kahjustada lennujaama mainet, samas mõtlemata lennufirma mainele. Seejuures on küsitav, miks ei kommenteeri olukorda lennufirma Easyjet suhtekorraldaja või pressiesindaja, kes peaks eelisjärjekorras sõna võtma. Professionaalne suhtekorraldaja oleks pidanud olema see, kes võtab pärast sellise juhtumi aset leidmist ühendust meediaga ning teavitab ja annab korrektset informatsiooni selle kohta, sest „viis, kuidas mingi asi on  ajakirjanduses kajastatud, võib mõjutada tema tähendust ühiskonnale.“ (Past 2008) See, et juhtumit kommenteerib päästejuht, mitte firma suhtekorraldaja, tekitab lugejates usaldamatust ja kahtlust Easyjeti lennufirma lennukite turvalisuse osas. Antud juhul ebaprofessionaalne suhtekorraldaja ei korralda info jagamist meediale, ning seeläbi tekib situatsioon, kus teadmatusest tembeldatakse olukord hädamaandumiseks. Selle tagajärg võib olla, et edaspidi jäädakse kahtlema, kas tegu oli ikka tehnilise rikkega, kuna meediast on juba läbi käinud sõna hädamaandumine.  Professionaalne PR peab täpselt teadma, kuidas ja millist infot jagada, et ära hoida üleliigse ja kahetimõistetava info levimine. Pasti (2008) järgi peab pressiteade olema täpsete faktidega, lühike ja asjalik, ilma üleliigse informatsioonita. Antud teates kasutab lennujuht sõna hädamaandumine, mis jääb lugejale siiski meelde, kuigi seda kasutati eitavas vormis.

Antud juhtumi puhul on märke nii professionaalsest kui ebaprofessionaalsest suhtekorraldusest. Professionaalselt juhitakse tähelepanu tehnilisele rikkele, sõnum meediale on selge, lühike ja konkreetne. Rõhuasetus on kaalutletud ning kinnitab avalikkusele Tallinna Lennujaamale vajalikku sõnumit – olukord oli ohutu ning kontrolli all. Samas kinnistub sõna hädamaandumine, kuna seda kasutatakse antud juhtumiga seoses mitmendat korda. Ebaprofessionaalne on aga lennufirma-poolne avalikkuse ignoreerimine. See teeb suhtlussituatsiooni keerulisemaks ka lennujaama PR-meeskonnale, kes peavad positiivsed suhted säilitama nii avalikkuse kui lennufirmaga.

Viited

Tallinna-Londoni lennuk maandus 20 minutit pärast õhkutõusmist. http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/tallinna-londoni-lennuk-maandus-20-minutit-parast-ohkutousmist.d?id=40399010 Külastatud 16. veebruar 2011.

Lennujaama päästejuht: Easyjeti lennuki tagasipöördumine polnud ohtlik. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/lennujaama-paastejuht-easyjeti-tagasipoordumine-polnud-ohtlik.d?id=40407028 Külastatud 16. veebruar 2011.

Past, A. (2008). Juhtimine ja suhtekorraldus. Meelespealilledega tass. Tallinn: Pegasus

0 kommentaari | Jaga:

Sildid: suhtekorraldus, easyJet, maine